Ma võin öelda, et mul on kuradi kopp ees. Ma jooksen nigu kutsikas kõigil järgi, et pidevalt teistele meelejärgi olla. Ma ütlen üht - ma olen väsinud sellest! Mul on nii kuradi kõrini. Ma ei saa enam mittemidagi teha, et kellegil poleks jälle midagi öelda selle kohta. Sitt tuju on mul ka ja mul ei ole mittemingisugust tuju mittekuhugi minna. Poeks kuhugi peitu ja oleks niisama kolmekesti - tead küll - me, myself and I.
Põhimõtteliselt oli koolipäev üks suur õudus. Vähe sellest, et see oli kõige mõttetum koolipäev üldse, paistis õues päike ja ilm oli nii kuum. Selleasemel, et umbses klassiruumis passida, oleksin ma tahtnud hoopis päevitada või muud sellist. Arvestades veel fakti, et kõik meie 4 vabapäeva lubas vihma. Ainuke asi, mis mind veel koolipäeva lõpuni suutis hoida on see, et täna on sellenädala viimane tööpäev ja nüüd tuleb mitumitu puhkusepäeva! Yeah, I like.
Just tulin õuest. Istusin tund aega päikese käes (vähemalt sedagi). Ja nüüd üritan ennast kokku võtta, et tujuparanduseks jooksma minna. Kuidagi ei vea välja aint. Varsti on juba Anni juurde minek ka ja - väike grill, u know. Aga muidu on täna täiesti Volbriöö ja mul käib see täiega pinda. Õhh. :/

Sitt päev ja jutt lühike. Kõik.

Today's fortune: You will spend old age in comfort and material wealth.

No kurat, mis värk on? :D

Today's fortune: You are going to have a very comfortable old age

And it's time for me to face that perfect day.

Minuarust on see kummaline, kuidas me suudame tahest tahtmata teha oma nädalavahetustest täiesti eraldi universiumi. Võrreldes seda elu, mida me elame esmaspäeva hommiku kella 6st kuni reedese koolipäeva lõpuni, pole isegi võrreldav sellega, mida me teeme nädalavahetusel! See on nagu täiesti muu elu. Mittekunagi ei teeks kooliajal selliseid lollustükke nagu neid juhtub nädalavahetusel. Ja üldse on siis inimesed hoopis teistsugused.
Näiteks, kui mulle tuleks koolis mingi suvaline piff vastu, ma ei oskaks eluski ettekujutada milline ta kooliväliselt olla võiks. Võtame näiteks kohe mu lemmikplixi Teele. No tuleb vastu, vaatad: ''Ah, mingi vaikne, kodune plika. Nkn kõik viied ka. Õpib kogu aeg.'' Eijah, aga kui nüüd päris aus olla, on Teele sellisele tüübile hoopis vastand. :D
Miks ma sellest rääkima hakkasin..Mul on seljataga päris vahva nädalavahetus. Algas see sellega, et reedel oli kõige ilusam päev maailmas. Soe ja kõik. Suvi oli hommikust peale südames igatepidi. Koolipäev läks ka nii kiirelt, et ei pannud tähelegi. Aga eriti ilusaks tegi selle päeva see, et minu armas Getu tuli Haapsallu. Ja seda ei juhtu üldse tihti. Sellepuhul me otsustasime Africasse minna. Esimene klubiskäik selliste piffide - normaalne ma arvan. :D
Igatahes. Kuskil õhtul saime Teelega kokku ja seadsime sammud linna poole. Terve tee arutasime Teelega, mis valemiga me peale klubiskäiku koju saame. Mul muidugi oli probleem väiksem, aga kuidas Teele?? See oli suure küsimärgi all, sest nagu teada, elab Teele kuskil..mujal. Kooli juures tulid Getu ja Sirle ka. Läksime neljakesi pubisse. Alustasime seal. St võtsime kerged siidrid asjad. Getu käis isegi karaoket laulmas..üksi kusjuures. See oli midagi uut! :D Poole üheni kuskil istusime pubis, hiljem seadsime sammud klubisse. Vehkisime tahtsu hommikutundideni. Mina taaskord skoorisin 102'ga, millepärast mul ka suhteliselt häbi on..jälle! Aga see ei määra. Peale pidu oli isegi nalja nabani. Saatsime Getu takso peale ja jäime siis Teelega kaupsi ette tsillima. Saime kahe mehega tuttavaks. Keilast vist olid nad pärit ja niuksed kinovennad. Ma naersin kõhtkõveras terve aja. Hiljem saime veel autogagi koju. See oli ju fantastiline, sest no Teelega me just enne olime arutanud, et kojuminekuga tuleb jama. Aga ei, sõbrad saime...autoga sõbrad.
Teelega otsustasime, et maksku mis maksab, aga meie läheme lähiajal Rakverre. Külastame kindlalt mõnda head klubi, mida Getu teab ja kõik!
Hommikul olin enda imestuseks väga vara üleval. Arvestades seda, et ma kuskil poole viiest koju jõudsin, ärkasin ma kümnest. Ma olin nii unine, et ei suutnud enam magada. Saatsin hoopis oma vanemad ilusti Tallinna ja võtsin mõned tunnid päikest. Ma olen oma suvehooaega igati alustanud korraliku päikesevõtuga. Peale hakkas ka nii ilusti. Randid on lausa. Täna päevitasin samasuure hooga peale veel, niiet eks ma hiljem näen kui hästi ma täna päevitusin. Lihtsalt nii kuradi hea tunne on, kui päike selga põletab, südames on selline rahu ja kõrvas heliseb kas minu lemmik suvemuss või Bob Marley oma ''Sun is shining, the weather is sweeet..'' 'ga. Suurest päevitamisest sain ma aga sellise peavalu, mis niidab mind igatepidi. Suure hädaga sain inka raamatu läbi loetud ja nüüd veel ühtteist teha (loe:vene keelt pähe tuupida).
Muidu olen enda peale kuri, sest pole jõudnud jooksma. Eile ei käinud ja arvatavasti ei jõua tänagi. Mul on siuke pesatuju, et mittemiski ei tõmba mind minu voodist välja. Parem õpin ja olen niisama.

Here we go again..

Tahaks öelda, et mul on kuradi hea tuju ja und pole üldse. Lausa isu on kõik asjad korralikult ära õppida ja homme viisi korjata. Paraku pole asjad kohe üldse nii. Kell on nii palju, et mul on juba vaikselt uneaeg, pooled asjad on õppimata ja ega tuju ka kiita pole. Tundub, et möllab miski kevadväsimus-stress? Õhh. :/
Iseenesest päev oli ilus, kui välja jätta mu säravad saavutused koolis. Suutsin kraapida endale kaks järjekordset 2te, mis vajavad kiiremaskorras järeletegemist. Muidugi olid need vene keel ning matemaatika oma armsate protsentülesannetega. Muidu oli ikka nii, et vahetunnid täis päikest ning suveigatsust. Igapäevaga ma tunnen aina rohkem, kui see suvi jõuab järjest ja järjest lähemale. Lausa uskumatu, et juba kuskil kuuaja pärast lõpeb kool ning see kaua oodatud suvevaheaeg on käes. Muidugi enne seda pean ma ennast korralikult kättevõtma ja jõudsalt töid hakkama parandama. Vastaseljuhul on pilt mu õpinguraamatus üsna nutune ning ka klassilõpetamise lootus on kui pühitud.
Üldiselt on praegu lood nii, et silm vajub vägisi kinni ja voodi kutsub magama. Samavägevalt kutsuvad ka inka sõnad, mis kohe üldse pähe ei jää. Aga pole midagi. Elan üle.
Muidu, täna sain teada, et HU?'l (ehk siis Hannaliisa Uusmaal) on uus lugu. Juba see mõte, et tal midagi uut on välja tulnud, ajas judinad peale. Kerge lootusesäde muidugi oli, et äkki seekord tuleb midagi etemat kui seda oli hitt ''Absoluutselt'' (sellega on omateema), aga no kui ma võtsin sõnad ette ja õieti lugesin mida ta laulab..no ma ei tea. Siukse laulu oskan isegi ma kokku väänata.


HU? - Depressiivsed Eesti väikelinnad

Depressiivsed Eesti väikelinnad
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad
kus ringi jalutavad noored kaunid emad
ja nende emad, kes pole enam kenad

depressiivsed Eesti väikelinnad
kus õhtul pole mitte kuhugile minna
kus elu unistus on kasutatud bemar
või eramaja ning suur-suur-suur-suur peenar

seal mehed alalõpmata on täis
seal Smilers ikka suvetuuril käib
seal jaanitulel alati saab keegi lõuga
seal raha teenitakse toore jõuga

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
mmm-mmm-mm
seal alevid ja asulad ja külad

depressiivsed Eesti väikelinnad
meil väga tihti pole põhjust sinna minna
kus igalpool ei voha hullult kaubandus
kus mõned endiselt ei lukustagi ust

depressiivsed Eesti väikelinnad
sind justkui ajaks naerma,
kuuldes mõnda nime neist
sa justkui häbeneks,
kui keegi küsib mõnda neist
sul on üks saladus, sa oled ühest neist

seal kõiki tunned hästi nimepidi
on kask ja tamm ja kuusk ja lepp ja saarepuu
seal lemmik spordiala meeleheide
sa olid oma klassi parim
sa olid oma maja parim

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
sa olid oma maja parim
sa olid oma linna parim
sa olid oma klassi parim...



Nüüd aga kell tiksub üsna mitu ja voodi tundub siiski veidi ahvatlevam kui inka sõnad. Tundub, et lasen taaskord kooli mõnusalt üle. :)

Öö minu akna taga!

I got a basket full of lemons and they all taste the same..

Ülikiirelt kättejõudnud reede on käes. Küllaltki pingeline nädal seljataga. Ma praegu ei teagi, mis selle nii hirmus pingeliseks tegi. Õppimist suurt polndki. Aga see oli üsna raske nädal ikka. Võiks ju arvata, et ‘’oo reede on, väike pingelangus ja piduu!’’ Ei, tegelt pole nii. Ausaltöeldes on mul selline tunne, et tahaks lihtsalt voodisse ronida ja ennast kõrra tõmmata ja magada kuni uni ära läheb. Või äärmiseljuhul olla ikkagi voodis keras ja vaadata näiteks Losti või mõnda muud väga head seriaali/filmi. Aga ei, hoopis tuleb mul tänane õhtu veeta vist “Tõde ja õiguse” seltsis, sest mul on vaja see teisipäevaks läbi lugeda. Paraku on sinnani mingi üks päev ja homme mul lugeda aega pole. :D Niiet ma pean tänase õhtu täielrinnal ära kasutama ja LUGEMA.

Algul oli meil Teelega plaan, et lähme hoopis klubisse. Täna on seal Dj Sash (vast igaüks teab tema lugu ‘’Ecuadoooooooor”). Paraku Teele polnud nõus 100 eeku välja käima, niiet see plaan kadus. Ta tuli välja hoopis veel hullema mõttega, mis kunagi mõelda võib – Obokasse minna. No kes teeks mulle sellise ettepaneku? Arvestades seda, millised olid minu seiklused seal eelmine nv, siis ma kohe kindlasti ei lähe sinna veel nii pea. :D

Täna tegin oma elu ühe suurima julgustüki – ma ostsin endale valged teksad ja eriti avara dekolteega pluusi. Mõlemad on üli ilusad, aga päris harjumatu on, sest a) mul on üldiselt olnud kõik püksid tumedad, niiet lumivalgete pükstega tuleb kõvasti harjuda ja b) ma pole eriti harjunud käima väga avarate pluusidega (kes mind mu roosa pluusiga näinud on, teab :D). Ei aga misasja. Homme on mu isa sünnipäevapidu ja ma pean seal ju ometi viisakas välja nägema ja see väljaminek oli lausa vajalik. Vastaseljuhul oleks ma kõigi ülikondade ja maani kleitide vahel oma vanside ja lohvakate teksadega lipanud.

Homsega seoses on üldse veidi veidrad plaanid. Ma polegi päris hästi arusaanud, mis ma nüüd teen. Võib juhtuda, et ma kohe kindlasti ei mahu homme koju magama, kuna enamvähem kõik mu sugulased tulevad isa juubelit tähistama ja hiljem on vaja nad kuhugi mahutada. See tähendab seda, et kohe kindlasti läheb minu magamistuba kasutusse. Jääb vaid loota, et ma lähen koos Teelega Paliverre ja saan seal magada. :D Seda, mida Teele seal tegema hakkab, pole mul õrnaaimugi. Mina ainult magan.

Preachers on the podium speaking of saints
Prophets on the sidewalk begging for change
Old ladies laughing from the fire escape, cursing my name
I got a basket full of lemons and they all taste the same
A window and a pigeon with a broken wing
You can spend you whole life working for something,
Just to have it taken away
People walk around pushing back their debts
Wearing pay checks like necklaces and bracelets
Talking 'bout nothing, not thinking 'bout death
Every little heartbeat, every little breath
People walk a tight rope on a razor’s edge
Carrying their hurt and hatred and weapons
It could be a bomb, or a bullet, or a pen
Or a thought, or a word, or a sentence

Brett Dennen - Ain't No Reason (L)

Ei, aga nüüd lähen ma kuhugi mujale ja valutan jubedalt peab. Vähe sellest, et mu näpp mädaneb otsast, on mul nii räme peavalu, et ma lihtsalt suren valu kätte. Näpuga juhtus see, et mul õnnestus hüppenööriga eile näpul nahk maha hõõruda. Oi kui valus on. :) Heameelega teeks pilti sellest iludusest ja paneks siia üles. :D Aga ma arvan, et parem mitte.

Lõpetasin just armsalt ja toredalt lipikute meisterdamise. Lipikute, kus peal ilutsevad vene keele sõnad. Mmm, I like....NOT. Vene keel pole just mu lemmikute seast, nagu teada on. :D Ja selle õppimine on peaaegu et vastmeelne mulle igatepidi. Aga no mis teha.
Päeval võtsin julguse kokku ja helistasin kellegile Liivile. See kõne oli seotud siis mu suvetööga praamil. Olin jube närvis, nagu arvata oligi, aga üritasin igati armsa mulje endast jätta. Hetk tagasi saatsingi oma CV ära, niiet ehk varsti kuuleb kas mul on võimalust sinna saada või mitte. Kuigi ärämedalt tsill oleks, kui saaks terve suvi ntks Saaremaa praamipeal olla. Kõik maailma inimesed käivad suvel Saaremaal ja oli kui vinge see oleks. Ja mis kõige tähtsam, palk on seal päääris hea.
Ma ajasin kõigekäigus Merilyle ka isu peale, niiet ta vist helistas ka sinna ja teatas, et soovib praami peal tööd teha suvel. Muidugi oleks SUPER kui saakski ja me veel ühel ajal ja sama praami peal. Oooo supeeer!
Täna veetsin tunnikese Herr Luige seltsis ka. Ta oli päris üllatunud, et ma ikka veel pole lube ära teinud. Ja mölises natuke, et ma nii palju edasi lükanud olen kõike. Ei, aga muidu oli ta üli heas tujus. Naeris ja rääkis juttu kogu aeg. Ütles, et kui arvestada fakti, et ma pole kolm kuud autoga sõitnud, sõidan ma päris hästi. Lubasin talle, et hommepäev võtan ARKiga uuesti ühendust ja panen ennast sõidueksamile kirja. Oh dear god. :S Mu õudus saab varsti tõeks. Ma arvan, et ma lihtsalt ei suuda magada öö enne eksamit, sest ma ei oska parkida!!
Nüüd aga on lood hoopis nii, et mul tegelt polnudki plaanis kirjutada siia midagi. Sest no mul pm midagi huvitavat nkn ei toimu ja no misjaoks on vaja niisama udujuttu ajada. Ma ei saaa aru. Ma lähen parem ja harin ennast vene keeles ja saan homme hea hinde ^^.

tseki seda!

We'll dream about somewhere, our smoke will fill the air..

Mul oli plaanis teha üks tubli koolijutsiõhtu. Ma kavatsesin kõik vajalikud asjad ära õppida ja alustada isegi "Tõde ja õiguse" lugemisega. Paraku peab mainima, et ma absoluutselt ei viitsi. Aga no mis sa teed. Rumalus vajab hävitamist, niiet ma pean ikka rõõmsalt edasi õppima vahvaid eestikeelseid võõrsõnu, nagu blamaaž, šedööver, nivelleerima jnejne. Igasugu ilusaid sõnu, mille tähendusi ma pean samuti teadma. Mainiks, et leht on umbes täpselt A4 ja mõlemalt poolt täis ja kohe üldse ei viitsi õppida. Hoopis parem tundub praegu C.S.i Kriminalistide vaatamine kui aus olla.
Aga olgu. Õhtu pole enam kaugeltki poisike, niiet laps läheb õppima tagasi.

Aitab lollustest!

Kirjutamine on kuidagi soiku jäänud. Pole piisavalt hakkamist, et kirjutama hakata vist. Vahepeal on väga palju juhtunud. Võiks isegi öelda, et parajalt tugev ja rasvane rõhk sõnal väga.

No mis ma oskan öelda. Reede oli mul kodune, Dr House'i ja kõige seltsis. Juba päris varakult läksin magama isegi.
Laupäev oli hoopis teistmoodi. Ärkasin poole kümnest. Vara või mis? Aga mul tuli kohutavalt hea mõte. Õues paistis päike ja ilm oli nii kuradi ilus. Ja see mõte oli kui rusikas silmaauku. Nimelt tuli mul idee, et võiks minna nüüdsama kohe piipu tegema, kuhugi õue. See oleks nagu meie kevade algus, selleaastane esimene piibutamine õues. Nii ma võtsingi Merily ja kõigiga ühendust. Kella ühest saime kokku. Läksime staadionile. Vesipiip, killerkarukommid, õlu ja minu armsad Merily, Sirle ja Ann - mida veel tahta, ausõna. Kevad tuli kui lill mu õuele. Mingi aeg liitusid meiega veel Jaan ja Väino. Ja nii ta läks. Vihmapilved hakkasid taevasse kogunema ja me pidime oma ilusa istumise lõpetama. Iga roju oma koju. Mina avastasin teel koju taevast kas väga tumeda vihmapilve, või midagi suitses. See must kogu liikus liiga kiiresti, niiet järelikult oli suitsupilv. Ma läksin nii närvi, sest see tuli üsna minu kodu juurest. Helistasin kohe emale. Aga tuli hoopis välja, et Uuemõisas kuskil mingi ladu põles. Kõik kohad olid rämedat suitsuhaisu täis. Päris jube oli.
Õhtust ma siinkohal ei räägiks midagi, sest see on rohkem kui mööda. Ja ma teeks KÕIK, et seda kõike poleks juhtunud. Sain Merily käest jube hea lause, mis mu oleku hetkel oi kui hästi kokku võtab: ''I was happy in the haze of a drunken hour, but heaven knows I’m miserable now.'' Ma arvan, et see ütleb kõik. Ja rohkem ma sel teemal ei räägi. Ainult kui siis seda, et ma olen häbi kätte suremas ja koolis tahan ma olla umbes samapalju kui ntks Obolonis. ÕHHH!

Meil oli täna koolis narkoloeng. See kestis 3 tundi. Ja, ma arvasin ka, et ma ei ela seda üle. Aga see oli nii hea. Vähe sellest, et meiega tuli rääkima üks mingi kriminalist (ma oletan?!) kes oli rämedalt kena ja kelle juttu oli tegelt ka jumala huvitav kuulata, oli seal üks poiss, kes oli 10 aastat narkootikume tarvitanud. Nüüd on olnud 2 aastat puhas. Ta on oma elu peaaegu korda saanud. Töötab kuskil isegi. Kurb oli vaadata, kuidas võib oma elu lihtsalt nii rämedalt ära rikkuda. Kui vastikult palju halba need narkootikumid ikka teevad. :S Õhh, sellest poisist oli jumala kahju tegelt, sest ta tundus ise nii armas ja selline.

Serli helistas mulle enne ja ütles, et räägib praegu Rohuküla sadama mingi juhatajaga. Mul olla praegu ideaalne võimalus saada suveks praamile tööd. St seda, et ma elaks nädal aega praami peal ja nädal oleks vaba. See oleks päris sitt mõnesmõttes, sest mul saaks pm see esimeseks töökohaks mu elus. Ja üksi ma ei saa hakkama veel. :D Aga äkki on mul võimalik Sirlega ennast sinna koos sebida, siis oleks ju über gut. :)

Nii, nüüd on igatahes lood sellised, et mul pole mittemidagi rääkida. Lürbin siin kergelt rohelist teed ja vaatan seebirallit. Kaiff, mulle meeldib see peale-kooli tunne. Tulen, istun arvuti taha ja hakkan seebikaid vaatama. Mingi aeg veel hiljem jooksma ja juba on päev õhtal. :D I like.


NB! Ma ei saa seda mitte mainimata jätta.

ErKi.. says:
kle. kas jaapan läheb ka hiina alla w?

Kõige ilusamad vennad, ausõna!

Rahulolu.

Ma olen hetkel endaga paksult rahul. Mitteniisama ei õppinud ma eile terve õhtu liiklust, mitteniisama ei lahendanud ma mingeid lollakaid liiklusteste pooleööni niiet silmad punased ja rullis + veel täna kõik tunnid koolis. Käisin just tundaega tagasi ARK'is teooria eksamit tegemas. Päris keeruline oli. Aega kulus mul peaaegu terve antud aeg ära, st. 30 minutit. Minu kahjuks olid sees 4 liikluskindlustuse küsimust. Need mul ainukesena valesti läksidki. Aga ära tegin, ja olen väga rahul omadega. Nüüd veel ainult sõidu oma teha ja load käes!
Muidu vist umbes nii palju, et ega ma täne vähem õppida saa. Õnneks mitte küll liiklust, aga kooliks on jubejube palju õppida. Venes sada asja teha ja inkas jutt ka kirjutada, mida ma tunnis valmis ei saanud. Räägib see mul ühest poisist, kes ärkas hommikul üles ja avastas, et on kiilakas ja et tema elust oleks nagu üks päev kadunud. Ta ei mäleta eelmisest päevast mittemidagi. Täiesti muuseas on saanud 11. juulist 13. juuli. Ja noh, see mis selle mälukaotuse põhjustas, pean ma veel mõtlema. Huvitav, kas on normaalne kui ma räägin ntks sellest, et Johnil oli jube raske nv, jube jooming ja kõik nii? :/ Ei tea.

Muide, naljakas asi juhtus just praegu. Sain Hansapangast kirja. Lootes midagi huvitavat, avasin ümbriku. Ja oi mis seal siis oli: ''Liitu Hansapanga pensioni II sambaga ja otsusta ise, millal tööl käimisest aitab''. Jube lahe. Ma pean endale nüüdsama hakkama pensioniks raha koguma! Mutike, või jaa.

Crush, crush, crush, crush!

Võib vist öelda, et mul on seljataga kõige tegevusrohkem nädalavahetus üle pika aja. Ma vast kõigest päris üksikasjalikult rääkima ei hakka. Kuid midagi võiks ju ikka kirjutada.

Krissu sünnipäevast ehk nii palju, et hakkas nagu sünnipäevad vanamuiste. Kerge salatisöömine jne. Võib-olla oli see suur korralikkus tingitud sellest, et tal olid veel vanemad kodus. Kuid juba varsti - kassid läinud, hiirtel pidu. Jubejube palju rahvast kogunes äkki kusagilt. Terve maja oli rahvast täis. Saunas käis kerge vesipiibutamine, esimene korrus oli rohkem selline discoplace ja teisele läksid üldjuhul need, kellel oli vaja purjuspeaga salajutte rääkida vms.

Üldiselt võis seal näha kõike. Alustades millestiganes ja lõpetades millegaiganes. :D Absoluutselt kõike võis kohata. Mingi aeg läksin ma Teelega Paliverre, niiet ma päris täpselt ei teagi, kuidas see pidu tegelikult lopes. Olen kuulnud vaid mõningaid üsna huvitavaid jutte. Nende alusel võib vist tõesti öleda, et Krissu sai täierauaga 18!

Nagu arvata võiski, oli mul laupäeval jube halb olla. Koju jõudsin ka alles kuskil neljapaiku (Teelest me siinkohal ei räägi eks :D). Äratus oli juba 11 (Sirle süü). Niiet juberäiget pohmelli toetas sõbralikult ka sügav uni. Terve päeva tsillisin niisama ja olin uimane kui kudend kala. Ausaltöeldes lendas aeg kui linnutiivul. Ühel hetkel oli kell juba 5 saanud ja mul tuli ennast juba jälle uuele sünnipäevale sokutada. Tegin ennast korda ja kõndisin jalgu lohistades kaupsi. Sain piffidega kokku. Ostsime kingi ja läksime See teatrisse. Jõudsime kõige esimesena kohale. Kedagi polnud jõudnud ja asjadki polnud laual veel. Küll aga istus seal samas köögis laua taga Iti, näost jube ära. Tal oli õnneks/kahjuks veel halvem olla kui minul :D, kõvasti halvem lausa. Aitasime asjad valmis panna ja juba hakkas vaikselt rahvast kogunema. Varsti oli maja rahvast täis. Osad sellised, keda ma polnud kunagi näinud. Tegime köögis vaikselt piipu. Rahvas möllas täiega. Ma läksin koju kuskil poole ühe paiku. Põhjuseks võib-olla see, et ma olin juba siis päris purjus. Ja et mitte lollusi teha, parem minna varem koju :D.

Täna näiteks oli hoopis selline päev, et ma sõnaotseses mõttes magasin peaaegu et terve koolipäeva. Sellist asja pole veel varem olnud, et ma kogu aeg nii väsinud olen. Kevadväsimus ehk?

Praegugi hoiavad mul tikud silmi lahti. Magamisele ma ei saa isegi mõelda. Homme on mul ARK’is eksam, niiet ma pean siin rõõmsalt teste lahendama. Aga pole viga, ma tahan juba nii hirmsasti autoga sõita, et see vaev on igati väärt seda.

Niiet ma just nüüd praegu lähen õpin liiklust edasi. Ehk saan isegi mõistlikul ajal magama.

Good Charlotte!

Kui juba kirjutama hakata, siis ikka algusest ning otse ja omadega.
Eile läksime siis kahese bussiga Tallinna. Ma võin öelda, et see 100 kilti läks üsna kiirelt. Võib-olla oli see sellepärast, et bussis oli täielik õhu puudus. Isegi kesksuvel, kõige palavama ilmaga mida ette oskad kujutada, pole nii palav kui seda oli eile. Absoluutselt hingata ei saanud. Ja ma arvatavasti kaotasin vahepeal teadvuse sellest lämbusest, sest järgmine hetk, kui ma oma silmad lahti tegin, olin ma juba Tallinnas. Ja oi seda rõõmu, kui saime bussist välja. Õhk, see oli kui taevakingitus sel hetkel.
Kell oli parajalt nii palju, et seadsime sammud kaupsi poole. Teades mind, ei oska ma Tallinnas absulootselt liigelda. Ma lausa kardan seda aega, kui ma ükskord peaks sinna mõneks ajaks elama asuma. Kõndisime ümber Kaubamaja ja üritasime trollipeatust leida. Mingisugused putkad leidsime ja oletasime, et need on õiged. Ostsime kioskist piletid ja astusime trolli nr.6'e peale. Sõitsime rõõmsalt loksudes Haaberstisse. Avastasin, et mulle kohe üldse ei meeldi bussisõit. Ma oleks vähemalt miljon korda oma kondid seal murdnud. Aga pole viga, mul oli sõber Arli ^^.
Jõudsime Saku Suurhalli ette peaaegu poolteist tundi varem. Polnud seal midagi, läksime käisime hoopis Statoilist läbi. Võtsime endale natuke kõhutäidet ja läksime koos teiste pisikeste emodega Saku Suurhalli trepi peale istuma. Ma võin öelda, et ma pole korraga koos nii palju emosid näinudki, kui seal. Neid oli seal murdu. Aegajalt oli kuulda ka, kuidas keegi teeb majas proovi. Ükskõik kui palju ka ei proovinud, no ei saanud aru kes hetkel mängib. Kuid siiis...me tundsime ühe loo ära - The World is Black. Saime kohe aru, et ooo GC on laval! Ajaviiteks klõpsisin veel paljupalju pilte ka. Nii see aeg meil läks.
Kuuest avati uksed. Jube trügimine ja tormijooks läks lahti. Esimest korda kaotasin ma just seal ukse juures oma sisikonna. Kui sisse saime, panime asjad ära ja pm läksime kohe lava juurde. Selle väikse ajaga oli seal päris hull mass rahvast kogunenud juba. Meil tuli algselt leppida päris kauge kohaga. Kell aina lähenes ja lähenes ma ei tea mis kellaajani (kaheksani äkki). Vahepeal kuulasime oma muusikat ja vaatasime Arli telefonis pilte. Arli isegi jõudis ühe õlle vahepeal ära juua. :D Mida lähemale kell kaheksale või misiganes ajale jõudis, seda hullemini tekitati kõiksugu laineid ja asju (nagu see kahjuks konsadel kombeks on). Ma läksin päris närvi, sest mul ei mahu pähe, miks ei või inimesed lihtsalt seista ja oodata, vaid peavad rämedalt lükkama ja nügima ja teiste seljas hüppama.
Tsillisime seal mõnda aega veel, kui äkki tuled kustusid ja lavale hüppas Bedwetters. Just sel hetkel mul jõudis kohale, kus ma olen. Ma olen kuradi Good Charlotte'i konsal ja seda ei juhtu enam arvatavasti mittekunagi! Mul tuli kontserdiäks sisse. Merilyga mõlemad hüppasime ja karjusime Bedwetersi järgi. Ma polnud neid siiani kordagi laivis näinud/kuulnud. Ja uskuge või mitte, nad olid kuradi head tegelikult ;). Ühtegi lugu ma polnud kuulnud, arvatavasti olid need nende uuelt plaadilt. Nad olid laval niii kuradi head. Me Merilyga hoidsime üksteisest kinni ja ei suutnud ära imestada, mida me silmad just näevad - BEDWETTERSIT LAIVIS, LÕPUKS! Nad olid kõik nii ilusad! :D Eijah. Kui vahetult enne konsat oli Arli öelnud: ''Eino, Bedwettersit ikka ei kuulaks!'', siis minuarust oli just tema see kes kõigeräigemalt nende järgi rokkis. :D
Õigepea oli Bedwettersil laulud lauldud ning pillid kotis. Tuli läks jälle põlema. Kuulda oli ainult, kuidas keegi pille häälestas. Nügiti ja trambiti endiselt. Sel hetkel ma mõtlesin, et juba see on minujaoks liig. Aga jaa, äkki käis plõks ja lavale tuli Good Charlotte! Ebareaalne mis tunne see oli. Kõik kisasid ja kiljusid. Mina see pisike ja lühike ei näinud peaaegu et midagi teiste pikkade tagant. Aga ma seisin kikivarvukil niiet kael kange ja veidi ikka nägin ka. :D Nad alustasid kontserdit looga The River. Kõik hüppasid ja möllasid ringi. Ma sain mitukorda küünarnukiga kelleiganes käest mööda pead ja kuhu iganes veel (mul on metsikud sinikad näiteks kätel(I) ). Aga mul oli sel hetkel niii kuradi pohhui. Ma ainult hüppasin ja karjusin.
Ma võin väga kindlalt öelda, et see Good Charlotte'i konsa oli Placebo kontserdist peajagu üle. Juba see, et kui Placebo oli laval, jäi mulje, et ta on tulnud sinna, et teha kiirelt oma esinemine ära ja siis minema tõmmata. Aga GC'l Joel ja Benji suhtlesid rahvaga vahetpidamata. Jäi mulje, et nad tegelikult ka tahavad seda kontserdit anda, mitte ei tulnud sinna nii muuseas lihtsalt laule laulma. Peale selle anti rahvale vahepeal hingamiseks aega. Benji laulis vahepeal paar vaikset lugu niiet rahvas lihtsalt õõtsus kergelt, käed üleval ja telefonid käes. Ma vaatasin korraks üle saali. See oli lihtsalt nii räige. Tervel saalil, kõigil olid telefonid käes. Ja see oli niii kuradi ilus. Siuke õige kontserdi tunne tuli. Mis vaade see veel lavalt võis olla? :|
Hiljem läks konsa sama rajult edasi. Ma nii muuseas mõtlesin, et mainiks, et isegi Joel ütles, et Eesti naised on ilusad. Vot sul nalja! :D
Ühel hetkel sai konsa läbi. Päris kurb oli. Rahvas hakkas liikuma. Ma läksin võtsin oma asja garderoobist. Nägin kuidas Merily tuli, üks toss jalas - ta kaotas teise lihtsalt ÄRA. Pole viga. Läksime uuesti saali tagasi ja käisime kõik kohad läbi. Vahepeal jäi juba tunne, et üks vasakujala toss lihtsalt aihtus! Aga ei, see oli hüüpis kuhugi kõlli peale tõstetud. Lapsel jalats käes, läksime õue ja istusime autosse. Mina see kõige keskel istumas. Mul oli kivikunni tunne. Olin teistest peajagu kõrgemal. :D Väsimus tappis, niiet ma jäi suht kohe magama. Ärkasin alles, kui olime Paliveres omadega.
Koju jõudsime kuskil poole 12 paiku. Olin nigu laip. Läksin kohe magama ära. Hommikul magasin ühe tunni sisse ka, meelega kusjuures. Sain ema käest niimis mühises sellepärast. Oli tige nagu ematiiger. Karjus mu peale. Jumalküll, oleks siis, et ma kogu aeg sisse magan. Aga see oli mu 11 aasta jooksul esimene ja ainuke kord, kui ma ühte tundi sisse magan. Ja see oli ka põhjusega, sest ma olin nii kuradi läbi ikka omadega.
Nüüd ma siin siis olen. Selja taga on peaaegu kõige mõttetum koolipäev. Auguline kui kalavõrk. Osad tunnid jäid vahelt ära, teised olid aga niisama istumised. Õiget õppimist nagu polnudki. Üks aeg käisime pildistamas ka. Tuleb välja, et see on kui kuri saatus, et ma alati just pildistamispäevadel kole olen. Ja no arvatavasti jäin ma ka selle aasta piltidele nagu metsjeesus.
Kõigekurvem on aga see, et homme on reede ja peale seda on laupäev. Ja paraku on nii, et oi kui putsis nädalavahetus tuleb! Homme on Krissu sünnipäevale minek ja laupäeval on Iti sünnipäev. Ma juba praegu kardan, mis sellest kõigest saama hakkab. :/ Ma arvan, et väga palju halba enesetunnet...hommikul ntks.

Meie päev!

Täna on päriselt kõigetäiega see päev käes, mida ma niivõrd kaua oodanud olen. Koolipäev oli 4tundi pikk ja üsna mõttetu. Põhiliselt väga unine olles. Kuid selle vastu aitas üks mõnus tass kohvi, mille ma endale puhvetist hankisin.
Ausaltöeldes pole mul ikka veel päris kohale jõudnud, kuhu ma nüüd tunniajapärast õieti lähen. Tean, et sõidan Tallinna, aga miks ja kuhu? See on veel suur küsimärk mu peas. Mul pole kohale jõudnud, et just täna on Good Charlotte'i kontsert ja kuhu ma ka lähen! Lihtsalt ma arvan või õigemini loodan, et mul tuleb see tunne Saku Suurhalli ukse taga. Veidi jama oleks ikka, kui ma saaks sellest kõigest alles öösel kodus olles aru.
Ema on jube pabinas, kuidas ma koju saan. Teda on eluaeg närinud hirmuuss, et keegi võib tulla ja mind ära vägistada. Ja nüüd ka. Astusin kööki ja esimene asi, mis ma tema suust kuulsin: "EI OLE SIIN MINGIT HÄÄLETAMIST!" Joy, nagu mul oleks plaanis hääletades koju tulla. Ma võin öelda, et pole päris lihtne neljakesi kuhugi auto peale saada ja veel sellisel kellaajal ka. :D
Mul on veel umbestäpselt tundaega aega, et oma kodinad kokku korjata ja teha veel viimased ettevalmistused homseks koolipäevaks. Täna jõuan arvatavasti väga hilja koju, niiet ma olen üsna kindel, et öösel minust suurt õppijat ei ole. Tegelt minust pole isegi praegu mingit õppijat, sest mul lebab laua peal uus Cosmo, mida ma jubedalt sirvida tahaksin ja üldse on õues nii ilus, et tahaks lihtsalt muneda rõdul ja mussi kuulata.
Ai, mummud, täna on kõikse heam päev ever!

Our first and last love is....self-love.

Kell on veidi keskpäev läbi. Ma olen juba kodus ja istun rõdul päikese käes. Enam rohkem suve tunnet ei anna vist tekitadagi. Mõnus soe tuul puhub ja päike on lihtsalt niinii soe, et läheks ajaks heameelega päevitused selga. Linnud laulavad ja mesilased sumisevad kõrva ääres. Nagu täiesti päris. Näiteks eile, kui ma jooksmas käisin, nägin ma sipelgaid maas vudimas. Enam ei ole seal seda jubedat lörtsi ja lund või soppa. Vaid hoopis sipelgad olid väljas. Jubelahe tegelikult, sest see kaua oodatud soe aeg on lõpuks käes. Täna tegime Sirlega oma selleaastase esimese uulitsaistumise. Veidi jahe küll oli, aga ikkagi. See on see mis peab kiirelt kätte jõudma ja jääma!
Koolipäev on täna peaaegu et mõttetu. Kunsti tunnis me suurt midagi ei teinud, st joonistasime. Pilt pidi olema kooliteemaline, niiet ma niimuuseas otsustasin Priinitsat joonistada. Suht veider tuli, aga no mis sa ikka teed. :D Vene keel oli enamvähem sama mõttetu. Jube uni tuli seal ainult peale. Ärajäänud inglise keele asemele tõstsime matemaatika. See tähendas pm tervet tundi lihtsalt passimist...vähemalt mulle. Mulle tundus palju huvitavam Teelet vahepeal kiusata ja niisama nö unistada. :D Kõige töisem tund vist täna oligi keemia. Sain isegi kontrolltöö 3--. Muide, ma olen ülirahul sellega, sest ma õppisin umbes täpselt nii palju, et lugesin õpikust esimese sõna. Mul oli sel hetkel muud teha. See oli vist see õhtu, kus ma Merily ja Kikuga rääkisin ja ennast ogaraks naersin sõnaotsesesmõttes (minust sai tooõhtu meesteõgija).
Peale kooli käisin muusikakoolist läbi. Kurat, vanad ajad tulid meelde. See aeg, mil ma käisin seal igajumalapäev. Sellisel hetkel mõjuvad isegi põranda katted, tapeedid uksed ja kõik see nii veidralt. Nagu ma polekski eelmine aasta muusikakooli lõpetanud, vaid käiksin seal praegu ka. Muidugi see on ju täiesti loomulik, sest ma pm veetsin oma lapsepõlvest 7 aastat seal ja muuseas kõik päevad veel.
Paraku ma ei leidnud muusikakoolist Kaasikut, niiet ma pean sinna lähimalajal ühe korra veel minema.Seadsin sammud kodu poole. Tulin jälle läbi metsa. Nagu ma juba ehk maininud olen - MULLE NII MEELDIB KEVADINE METS JA PÄIKE JA KÕIK SEE! Õh, kuulasin Take you there'i ja Smoke weed'i vahelduva eduga ja nii kuradi mõnus tunne oli. See tunne, et elu on siuke lill just praegu ja ma ei taha, et see kunagi muutuks.
Homme on meil Good Charlotte'i konsa. Lähme peale neljandat tundi koolist ära ja põrutame Tallinna. Usun, et sellest tuleb üks meeldejäävamaid päevi mu elus. Mitte ainult sellepärast, et ma näen ehk esimest ja viimast korda GC'i laivis, vaid ka see, et minuga on kõige armsamad inimesed maailmas.

Mul just praegu oli räme mesilane peas!! :S

''Parin soomlane ja suusataja!''

Nägin just maailma kõige veidramat unenägu.
Seal olid mu õde ja ta poiss. Poiss oli keegi võõras. Elusees pole näinud sellist. Mu õde jäi haigeks ja ta suri ära. Poiss hoidis ta surnukeha alles, või õigemini osa sellest - jala. Jalg oli tal voodis õe koha peal. Sellel oli suuursuur silt tekstiga: ''Parim soomlane ja suusataja!''. Ühtäkki hakkasid kõik mu õe sõbrad mulle helistama ja tahtsid kokku saada..
Tra, niuke unenägu lihtsalt. :D Ma ei saa aru.
Eile läksin ma jubehilja magama. Plaanisin küll palju varem, aga no Kiku ei lasknud mul magama minna. Naersin ennast jälle pool laua alla. Tegime öösel mõlemad hoopis IQ testi. Ja nüüüd trummipõrin!! Ma olin targem. HAHAHAHA.
Mis ma ikka öelda oskan. Kell on päris mitu ja kool vajab käimist, niiet ma nüüd hakkan parem kiirelt sättima.
AAAAA mis mul just meenus. Täna on nii juhuslikult 1.aprill. Ja ma JUBA sain oma kuradi tünga. Juba hommikul! Ja muidugi oli see Merily poolt. Kurat, ma vihkan esimest aprilli :/.