Meie päev!

Täna on päriselt kõigetäiega see päev käes, mida ma niivõrd kaua oodanud olen. Koolipäev oli 4tundi pikk ja üsna mõttetu. Põhiliselt väga unine olles. Kuid selle vastu aitas üks mõnus tass kohvi, mille ma endale puhvetist hankisin.
Ausaltöeldes pole mul ikka veel päris kohale jõudnud, kuhu ma nüüd tunniajapärast õieti lähen. Tean, et sõidan Tallinna, aga miks ja kuhu? See on veel suur küsimärk mu peas. Mul pole kohale jõudnud, et just täna on Good Charlotte'i kontsert ja kuhu ma ka lähen! Lihtsalt ma arvan või õigemini loodan, et mul tuleb see tunne Saku Suurhalli ukse taga. Veidi jama oleks ikka, kui ma saaks sellest kõigest alles öösel kodus olles aru.
Ema on jube pabinas, kuidas ma koju saan. Teda on eluaeg närinud hirmuuss, et keegi võib tulla ja mind ära vägistada. Ja nüüd ka. Astusin kööki ja esimene asi, mis ma tema suust kuulsin: "EI OLE SIIN MINGIT HÄÄLETAMIST!" Joy, nagu mul oleks plaanis hääletades koju tulla. Ma võin öelda, et pole päris lihtne neljakesi kuhugi auto peale saada ja veel sellisel kellaajal ka. :D
Mul on veel umbestäpselt tundaega aega, et oma kodinad kokku korjata ja teha veel viimased ettevalmistused homseks koolipäevaks. Täna jõuan arvatavasti väga hilja koju, niiet ma olen üsna kindel, et öösel minust suurt õppijat ei ole. Tegelt minust pole isegi praegu mingit õppijat, sest mul lebab laua peal uus Cosmo, mida ma jubedalt sirvida tahaksin ja üldse on õues nii ilus, et tahaks lihtsalt muneda rõdul ja mussi kuulata.
Ai, mummud, täna on kõikse heam päev ever!