Ma võin öelda, et mul on kuradi kopp ees. Ma jooksen nigu kutsikas kõigil järgi, et pidevalt teistele meelejärgi olla. Ma ütlen üht - ma olen väsinud sellest! Mul on nii kuradi kõrini. Ma ei saa enam mittemidagi teha, et kellegil poleks jälle midagi öelda selle kohta. Sitt tuju on mul ka ja mul ei ole mittemingisugust tuju mittekuhugi minna. Poeks kuhugi peitu ja oleks niisama kolmekesti - tead küll - me, myself and I.
Põhimõtteliselt oli koolipäev üks suur õudus. Vähe sellest, et see oli kõige mõttetum koolipäev üldse, paistis õues päike ja ilm oli nii kuum. Selleasemel, et umbses klassiruumis passida, oleksin ma tahtnud hoopis päevitada või muud sellist. Arvestades veel fakti, et kõik meie 4 vabapäeva lubas vihma. Ainuke asi, mis mind veel koolipäeva lõpuni suutis hoida on see, et täna on sellenädala viimane tööpäev ja nüüd tuleb mitumitu puhkusepäeva! Yeah, I like.
Just tulin õuest. Istusin tund aega päikese käes (vähemalt sedagi). Ja nüüd üritan ennast kokku võtta, et tujuparanduseks jooksma minna. Kuidagi ei vea välja aint. Varsti on juba Anni juurde minek ka ja - väike grill, u know. Aga muidu on täna täiesti Volbriöö ja mul käib see täiega pinda. Õhh. :/

Sitt päev ja jutt lühike. Kõik.