Here we go again..

Tahaks öelda, et mul on kuradi hea tuju ja und pole üldse. Lausa isu on kõik asjad korralikult ära õppida ja homme viisi korjata. Paraku pole asjad kohe üldse nii. Kell on nii palju, et mul on juba vaikselt uneaeg, pooled asjad on õppimata ja ega tuju ka kiita pole. Tundub, et möllab miski kevadväsimus-stress? Õhh. :/
Iseenesest päev oli ilus, kui välja jätta mu säravad saavutused koolis. Suutsin kraapida endale kaks järjekordset 2te, mis vajavad kiiremaskorras järeletegemist. Muidugi olid need vene keel ning matemaatika oma armsate protsentülesannetega. Muidu oli ikka nii, et vahetunnid täis päikest ning suveigatsust. Igapäevaga ma tunnen aina rohkem, kui see suvi jõuab järjest ja järjest lähemale. Lausa uskumatu, et juba kuskil kuuaja pärast lõpeb kool ning see kaua oodatud suvevaheaeg on käes. Muidugi enne seda pean ma ennast korralikult kättevõtma ja jõudsalt töid hakkama parandama. Vastaseljuhul on pilt mu õpinguraamatus üsna nutune ning ka klassilõpetamise lootus on kui pühitud.
Üldiselt on praegu lood nii, et silm vajub vägisi kinni ja voodi kutsub magama. Samavägevalt kutsuvad ka inka sõnad, mis kohe üldse pähe ei jää. Aga pole midagi. Elan üle.
Muidu, täna sain teada, et HU?'l (ehk siis Hannaliisa Uusmaal) on uus lugu. Juba see mõte, et tal midagi uut on välja tulnud, ajas judinad peale. Kerge lootusesäde muidugi oli, et äkki seekord tuleb midagi etemat kui seda oli hitt ''Absoluutselt'' (sellega on omateema), aga no kui ma võtsin sõnad ette ja õieti lugesin mida ta laulab..no ma ei tea. Siukse laulu oskan isegi ma kokku väänata.


HU? - Depressiivsed Eesti väikelinnad

Depressiivsed Eesti väikelinnad
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad
kus ringi jalutavad noored kaunid emad
ja nende emad, kes pole enam kenad

depressiivsed Eesti väikelinnad
kus õhtul pole mitte kuhugile minna
kus elu unistus on kasutatud bemar
või eramaja ning suur-suur-suur-suur peenar

seal mehed alalõpmata on täis
seal Smilers ikka suvetuuril käib
seal jaanitulel alati saab keegi lõuga
seal raha teenitakse toore jõuga

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
mmm-mmm-mm
seal alevid ja asulad ja külad

depressiivsed Eesti väikelinnad
meil väga tihti pole põhjust sinna minna
kus igalpool ei voha hullult kaubandus
kus mõned endiselt ei lukustagi ust

depressiivsed Eesti väikelinnad
sind justkui ajaks naerma,
kuuldes mõnda nime neist
sa justkui häbeneks,
kui keegi küsib mõnda neist
sul on üks saladus, sa oled ühest neist

seal kõiki tunned hästi nimepidi
on kask ja tamm ja kuusk ja lepp ja saarepuu
seal lemmik spordiala meeleheide
sa olid oma klassi parim
sa olid oma maja parim

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
sa olid oma maja parim
sa olid oma linna parim
sa olid oma klassi parim...



Nüüd aga kell tiksub üsna mitu ja voodi tundub siiski veidi ahvatlevam kui inka sõnad. Tundub, et lasen taaskord kooli mõnusalt üle. :)