Our first and last love is....self-love.

Kell on veidi keskpäev läbi. Ma olen juba kodus ja istun rõdul päikese käes. Enam rohkem suve tunnet ei anna vist tekitadagi. Mõnus soe tuul puhub ja päike on lihtsalt niinii soe, et läheks ajaks heameelega päevitused selga. Linnud laulavad ja mesilased sumisevad kõrva ääres. Nagu täiesti päris. Näiteks eile, kui ma jooksmas käisin, nägin ma sipelgaid maas vudimas. Enam ei ole seal seda jubedat lörtsi ja lund või soppa. Vaid hoopis sipelgad olid väljas. Jubelahe tegelikult, sest see kaua oodatud soe aeg on lõpuks käes. Täna tegime Sirlega oma selleaastase esimese uulitsaistumise. Veidi jahe küll oli, aga ikkagi. See on see mis peab kiirelt kätte jõudma ja jääma!
Koolipäev on täna peaaegu et mõttetu. Kunsti tunnis me suurt midagi ei teinud, st joonistasime. Pilt pidi olema kooliteemaline, niiet ma niimuuseas otsustasin Priinitsat joonistada. Suht veider tuli, aga no mis sa ikka teed. :D Vene keel oli enamvähem sama mõttetu. Jube uni tuli seal ainult peale. Ärajäänud inglise keele asemele tõstsime matemaatika. See tähendas pm tervet tundi lihtsalt passimist...vähemalt mulle. Mulle tundus palju huvitavam Teelet vahepeal kiusata ja niisama nö unistada. :D Kõige töisem tund vist täna oligi keemia. Sain isegi kontrolltöö 3--. Muide, ma olen ülirahul sellega, sest ma õppisin umbes täpselt nii palju, et lugesin õpikust esimese sõna. Mul oli sel hetkel muud teha. See oli vist see õhtu, kus ma Merily ja Kikuga rääkisin ja ennast ogaraks naersin sõnaotsesesmõttes (minust sai tooõhtu meesteõgija).
Peale kooli käisin muusikakoolist läbi. Kurat, vanad ajad tulid meelde. See aeg, mil ma käisin seal igajumalapäev. Sellisel hetkel mõjuvad isegi põranda katted, tapeedid uksed ja kõik see nii veidralt. Nagu ma polekski eelmine aasta muusikakooli lõpetanud, vaid käiksin seal praegu ka. Muidugi see on ju täiesti loomulik, sest ma pm veetsin oma lapsepõlvest 7 aastat seal ja muuseas kõik päevad veel.
Paraku ma ei leidnud muusikakoolist Kaasikut, niiet ma pean sinna lähimalajal ühe korra veel minema.Seadsin sammud kodu poole. Tulin jälle läbi metsa. Nagu ma juba ehk maininud olen - MULLE NII MEELDIB KEVADINE METS JA PÄIKE JA KÕIK SEE! Õh, kuulasin Take you there'i ja Smoke weed'i vahelduva eduga ja nii kuradi mõnus tunne oli. See tunne, et elu on siuke lill just praegu ja ma ei taha, et see kunagi muutuks.
Homme on meil Good Charlotte'i konsa. Lähme peale neljandat tundi koolist ära ja põrutame Tallinna. Usun, et sellest tuleb üks meeldejäävamaid päevi mu elus. Mitte ainult sellepärast, et ma näen ehk esimest ja viimast korda GC'i laivis, vaid ka see, et minuga on kõige armsamad inimesed maailmas.

Mul just praegu oli räme mesilane peas!! :S