Vaba nädal.

Eelmisest postitusest on küll tükk aega möödas. Just vaatasin. Aega pole saanud, et rahulikult arvuti taha istuda. Nüüd siis sain ja teen väikese ülevaate oma vahepealsest elust.

Nüüdseks olen tagasi Tallinnast. Meremehe kursused edukalt läbitud. Eksamieelsel õhtul olin küll jube närvis ja tuupisin üles kirjutatud materjali pähe. Eksami ajal sain aga teada, et küsimusi on kõigest neli ning nende vastusedki ütlevad nad pm ette. Normal. Saime oma tunnistused Veeteede Ametist kätte ja kihutasime Haapsalu poole. Mul jäi enne praamile minekut umbestäpselt pool tundi aega, et asjad teise kotti ümber tõsta. Need närused 30 minutit. Õhh. Egas midagi. Seadsime sammud kiirelt Rohukülla. Jõudsime kohale viimasel minutil. Praam juba peaaegu lapiti sõiduks kokku.

Meeskonnas olid kõik uued. Sattusime teise vahetusse. Ainult väga vähesed näod olid tuttavad, ülejäänud kõik uued. Natuke jube oli alguses, sest kõik tundusid nii kurjad. :D Nad vist ei salli uusi, eriti veel tüdrukuid kes suveks tulevad ainult. Aga jah, lõpupoole asi veits vaibus ja suheldi meiega juba normaalselt. Saime isegi paari madrusega tuttavaks (teisip öösel ntks mängisime kuratteab mis kellani kaarte nendega :D). Vanemtüürimehega ka. Vat see mees oli MÜSTIKA. Ma ei salli seda asja, kui ma ei saa aru milline inimene on. Ühel hetkel ta on jumala sõbralik ja nokib niisama, teisel jälle käratab meile ''Teile olen ma siiski Teie. Olen teist ikkagi vanem ja natuke kõrgemal positsioonil.'' Kardan seda mees nagu tuld, kui nüüd päris aus olla.

Eile hommikul tulime koju kõige suure jamamise peale mis oli. Sellest ma rääkida ei viitsi, sest see ajab mind nii kettasseee. Seadused seadusteks, aga no kui omal on kuratteab kellega mingi kana kitkuda, miks siis meid peab sinna sisse tõmbama? :D Tra mai või.

Nüüd on jälle nädalake puhkust. Natuke kurb isegi tegelikult, sest ma harjusin seal praamipeal nii ära. Ma ei oska kodus enam üldse olla. See tegevusetus ajab mu hulluks! Mul pole mootorimüra, pole praami loksumist, ma ei saa joosta teise praamiotsa, lugeda lennukisaalis paljuu raamatuid ja suuuurimatest kogustes kohvi juua. Ja üldse seal on kõik nii hea, et ma ei oska lihtsalt mittekuidagi olla. :D Päris veider või jaa, aga nii see on.

Eile käisime Merily ja Anniga raamatukogus ja igalpool. Võtsin oma ''Kehale kirjutatud'' ja ''Müüdud'' asemel kolm raamatut, mis tunduvad megaheaad. Muidugi mõtlesin ma kohe järgmisele nädalale kui jälle tööl olen. Saan lugeda taaskord. :D Rootsituru kohvikus käisime jäätist ka söömas ja fun oli.

Kell on umbestäpselt väga palju ja mul on selline tunne, et ma pole suutnud ühe päeva jooksul nii vähe teha mittekunagi. Olen terve hommiku lihtsalt passinud. Isegi televiisorit ei viitsi vaadata, veel vähem arvutis passida. Niisama muneks kuskil - loeks raamatut või lahendaks ristsõna. Mõnnna. Nii ma teengi. Lähen harin ennast hoopis, mitte ei riku siin silmi tead.

Täiesti armas päev

Võin öelda, et täna jõudsime me käia rohkem kui eelnevate päevade jooksul kokku. Alustuseks hakkas päev nõndamoodi, et me magasime natuke sisse. Ma olin äratuskella nii muuseas välja lülitanud ja ehmatasin üles hoopistükkis mingi väga palju peale kaheksat. See oli natuke jama, sest me pidime jõudma Merimetsa haiglasse, mis asub kuratteab kus. Hommikul vara oleksime saanud autoga, aga vot. Uni murdis seekord. Nii me siis Sirlega rändasime jälle mööda Tallinnat ringi. Sõitsime trolli 9 ja 6'ga. Jõudsime kohale ka veel. Suurem müstika oli see haigla, kui ma võin öelda. Selline monstrum on see ehitis. Püüa sealt üles leida kabinet 415. No päris raske. Leidsime vajalikud asjad üles, rääkisime registratuuris asjad sirgu ja hakkas see jooksmine pihta. Küll oli vaja teha röntgenit, EKG, võtta vereanalüüsid ja muud asjad. Päris mitu tundi läks selle kõige peale. Peale kõige sain veel kõige kurjema arsti kah endale. Iseenesest kõik läks korda. Ainus mis on veidi niru - mul on veri VÄGA halb. Sellest vist ka see, et ma pidevalt väga väsinud olen. Pean hakkama rauda sisaldavaid asju sööma, et verd taas korda saada. Õhh :/. Aga tõendi sain kätte niiet nüüd on jäänud veel kursus läbida ja ongi tööle minek.
Peale haiglaskäiku läksime Kristiinesse. Suurest igavusest istusime pingi peale maha ja hakkasime inimesi vaatama. Täiesti räigelt lihtsalt, kui huvitav on igast erinevaid inimesi jälgida. Olgugi, et pingil istuda oli põnev, läksime ja tegime tiiru poodidesse ka. Leidsin nii palju ilusaid asju. Kurb on olla vaene. Raha on 0 ja meel kurb. Otsustasime Sirlega, et oma esimese palga raiskame RAUDSELT riiete peale. Ükskõik mis, aga samalpäeval tuleme Tallinna ja lööme kõik raha laiaks ja ostame hunnikute viisi ilusaid riideid. :D
Viiepaiku seadsime sammud bussijaama poole. Viiest hakkas Intsul külastajate luba, niiet pidasime õigeks õige koha üles leida. Kusjuures, eksisime ainult natuke ära. Hakkasime bussijaama juurest valele poole minema. Muidu oli kõik fine :D Aga hoopis oli nii, et Ints sai meid vastu võtta alles seitsme paiku niiet läksime ikka ja otsisime õige koha üles. Sattusime kuratteab kuhu. Kõrged kivi aiad olid. Sirle läks ühte sisse ka, muidugi kuni sildini: ''STOP! Edasi mitte liikuda. Relvastatud valve!'' Ja Sirle oli sealt sama kiirelt läinud ka kui tuli. See osutus ikkagi valeks kohaks. Sõjaväe üles leidnud, läksime istusime bussijaamas ja laadisime Sirle telefoni (meil mõlemil said telefonid totaalselt tühjaks...TALLINNAS..surm või jaa?!). Seitsmest liikusime sõjaväe poole. Nägime Intsu ja Lempsi ära. Nii armas oli. :) Mõlemad olid kiilakad nagu ajateenijad. Rääkisid oma kuradi lebost elust seal. Tüübid lihtsalt sõidavad päevad otsa autodega linnas ringi, muud tegema ei peagi. Haiglane.
Enne koju tulekut käisime Hirvepargist ka läbi. Seal oli vägaväga mitu noort. Ja ilma liialdamata, kõik olid väga purjus. Kaua me seal ei olnud. Tulime hoopis korterisse ära. Ja nüüd ma istun siin voodis ja teen plaane magama minekuks. Homme on jälle kursusele minek. Joy. :/

Pärast niukest jooksu täis päeva tahaks jalad seinale visata ja magama jääda. Mõnnnna...

Shit!

Saatus paneb ikka täie pasaga näkku. See on isegi kuradi ilusalt öeldud, võiks öelda. Pole võimalik, et ma suudan viimasel Haapsalu päeval niukse jama kokku keerata, et ma lihtsalt siiamaani olen nii katki selle pärast, ja pole võimalik, et me suudame ühe päeva jooksul kaks korda Tallinnas lootusetult ära eksida. Kahjuks pean tõdema, et mul ootab ees veel neli päeva. Huvitav mitu korda ma selle ajajooksul veel lootusetumalt ära suudan eksida? Huvitav, mitmel korral ma lõpetan kuskil Põhja-Koplis? Kusjuures täna jäi väga vähe puudu, et olekski sinna sattunud. Lihtsalt KÕIK asjad lähevad niii kuradi kehvasti. Ja veel järjest kah. Ja üldse mulle ei meeldi ükski asi mis praegu on. Ainuke nunnu asi praeguseni on ainult see, et Ints kutsus meid endale külla. Niiet homme lähme siis vaatame Lempsi ja Intsu ka üle. :) Muidugi juhul kui aega üle jääb, sest kursused võtavad teerrveeed päevad lihtsalt ära.
Kursustest vbolla nii palju, et kella 9 asemel jõudsime kohale hoopis kell 10, kuna me eksisime ära nagu ma ennist mainisin. Kuulasime kuni kella viieni esmaabi juttu. Põhimõtteliselt koosnes see kõik sellest, mida ma juba ühekorra autokoolis kuulnud oled. Lõpus elustasime mingit nukku ka veel (tegime kunstliku hingamist jne.). Tagasi tulles istusime ka veel vale bussi peale ja oleks peaaegu kuratteab kuhu sattunud. Täiesti muuseas ronisime vale bussi pealt maha McDonaldsi ees, niiet ega ei saanud ka sinna minemata jätta. Nigu pallid veeresime hiljem number 9 trolli peale ja sõitsime oma pessa tagasi. Nüüd ma siin istun. Kõik muu toimub mujal ja ma istun siin...arvuti taga. FUN.
Ausõna. Tunne on küll selline, et tahaks öelda - MA VIHKAN MAAILMA...taaskord. Kõrini natuke.