I won't cross these streets until you hold my hand..

Täiesti jube, kuidas kevad võib mõjuda. Piisab sellest, kui taevas särab päike ja kõigil on juba nägu naerul ja süda rõõmu täis. Tean seda omast käest. Võib vist vabalt tuua näiteks tänase päeva. Ükskõik, et mul läks uni nii muuseas 5:42 ära. Ma ärkasin ja käisin pesus ja olin erksam kui kunagi varem. Kella seitsmest hakkasin kooli poole sammuma. Seljas kõige õhemad riided, mida ma selliseks ilmaks valida suutsin. Lausa heameelega jätsin oma talvemantli sinnapaika ja loodan,et ma ei pea seda enam see aasta kandma. Ja ma tõesti loodan, et kui ma ükshommik ärkan, pole kõik kohad lund täis!
Kell seitse sammusin ma nagu õige koolijuts vanamuiste kooli poole. Tegelikult, ega ma nii vara tavaliselt kooli ei lähe. Saime hoopis Merilyga kokku ja läksime kaupsi Krissule lille ostma. Naljakas lausa, et ma viitsin kellegi pärast hommikul nii vara üles ärkata ja linna minna. Kurat, no ma ei tea. :D
Koolipäev oli ilus ja armas. Lausa kahetunnivõrra lühem. Ja üleüldse oli kõik nii ilus. Näiteks see, et Teele tuli kooli ja et nii ilus ilm oli õues ja igast põhjused veel, eks. :D
Peale tunde käisime Merilyga korra linnas. Vaatasin endale teksasid. Kuna ma olen tänujumalale! natuke alla võtnud, siis ma lausa uppun oma riietesse ja mul oleks uusi vaja. Peale selle muidugi avastasin igast ilusaid asju, mida ma endale osta tahaks. Oleks ainult miljonidollariplix, ostaks kaupsi tühjaks..riietest ma mõtlen.
Õhh..Tegelikult on mul kõige suurem unekas praegu ja tahaks ennast horisontaali viskata ja magama jääda. Paraku ma vist ei viitsi, sest hello, kell on alles poisike ja no 9st ikka magama ei läheks. Pole siin midagi. Hakkan joonistama äkki või teen mingeid muid trikke, ntks ''Merily, kuidas Schvedega läheb? :)'' Ihii(6).

Cypress Hill - Smoke weed !!!

Minu kõige lemmikum osa hommikust on kohekohe kättejõudmas. Päike särab mul aknast sisse ja meel on hea. Tundub, et päev tuleb ilus. Mitte ainult sellepärast, et kevad on meie õuel, vaid hoopis Krissu saab meil 18 mis on ju iseenesest fantastiline. Nüüd mul on jälle üks inimene vähem, kellele reede-laupäeva õhtul alkoholi osta.
On kunagi nähtud lolli, kes hakkab kell 7 kooli poole liikuma. No kui ei ole,siis vaadake mind. Siit ma lähen.

We can go to the tropics, sip pina coladas, shorty I could take you there..

Läbi sai alles mu esimene koolipäev sel veerandil. Võin öelda, et ma JUBA ootan nii väga, et see kõik saaks läbi. Võib-olla on see tingitud sellest, et ma pole endiselt ennast korralikult välja magada saanud. Öösel oli mul raskusi magama jäämisega. Võib-olla oli see sellest, et ma olin nii üleväsinud lihtsalt ja lisaks jõin ma enne magamaminekut mõnusa suure tassi musta kohvi. Igatahes öö jooksul magasin ma kokku umbestäpselt tund aega ehk. Hommikul oli jube tõusta. Kõige räigem uni tappis mind sõnaotseses mõttes. Aga millegi pärast oli mul tunne, et täna tuleb sitaks hea päev. Ehk oli see sellepärast, et mulle nii väga meeldivad hommikud nagu seda oli täna. Aknast siras sisse päike. Ja see natuke lund, mis praegu maas on, sobis sinna kui rusikas silmaauku.Kõik oli nii ilus, kuigi mind tappis täielikult uni.
Koolipäev venis. Ma olin nii väsinud, kõik oli kui pind silmas. Päris palju nalja sai ainult. Naljakas kuidas alati peale nädalavahetusel toimunud pidu on kõik kohad sädinat täis. Kõigil on millestki rääkida ja millegi üle naerda. Kõigil on midagi, mida meenutada. Täna näiteks vaatasime me kõik Teelele otsa nägudega - :DD. Einoh, misasja. Poleviga ju.
Praegu ma näiteks ei teagi mida teha. MUl on valida päris mitme variandi vahel. Kas a)minna jooksma, b)magama minna ja õppida öösel, c)hakata Losti vaatama(ma sain 7 ja 8 osa just!!) või d) hakata kohe õppima ja saada normaalsel ajal omadega valmis. No ma kohe ei teagi. Väljas on kõige ilusam ilm maailma, niiet ma kaldun arvama, et ma vist ikka lähen jooksen tiiru.

Oasis - Stop crying your heart out

Naljakas kuidas ühe looga võib nii maaimast mujale hõljuda. Pean silmas just seda Oasise lugu. Lihtsalt ma kuulan seda ikka veel ja mul ei saa sellest küllalt. Tavaliselt on ikka nii, et kuulad mõne aja, kui juba hakkab natukenegi vastu ning vajad vaheldust. Sellega pole nii. Lihtsalt kuulan ja ma hakkan nii rämedalt mõtlema kõige peale, eelkõige kurva peale. Näiteks ma leidsin selle loo hoopis Youtube'st. See oli tausta muusikaks ühele Losti videole. Teades milline lostifriik ma olen, hakkan ma selle looga rämedalt mõtlema kuidas kõik hea seal ühel hetkel otsa saab. Näiteks kuidas mu kõigelemmikum Charlie lihtsalt suri. Mul tuleb see pilt kogu aeg silme ette, kuidas ta Claire'i nimel oli nõus oma elu lõpetama. Minuarust on nii pagana ilus kuidas maailmas on olemas seda ilusat armastust. Kuidas ikkagi mõni on olemas, kes tegelt ka hoolib ja on truu ja kõik mis vaja, mitte kohutavalt egoistlik ja nõme tropp. Õhh..
Ja üleüldse, mul käib praegu ntks väga pinda, et on olemas kõik noormehed. Nende käib ainult häda ja viletsus kaasas. Või lihtsalt olen ma super friikide ja kõige lollimate poiste magnet! See on kah üks võimalus jah.
Pagan see tuli üks lühike ja väga sügavamõtteline sissekanne. Polegi nagu sõnu.

I was looking for some action, but all I found was cigarettes and alcohol.

Ma olen kergelt 4 tundi maganud. Jube peavalu tapab ja üks korralik joogijanu veel sinna otsa. Kohutav on olla lausa. Põhjuseks muidugi eile Teele juures toimunud praznik. Pole siin midagi. Kui asi juba Teele juures toimub, siis ega sealt midagi head tulla saa. Mõtle ise, terve suuuuuur maja ainult meie päralt + kõigeparem seltskond maailmas! Ma sellest nii nagu rääkida ei oskagi. Ma lihtsalt pean ära mainima, kuidas Tõnis kõigeräigemat piilupardi häält tegi. Kõik irnusid laua alla ennast.
Koju jõudsin alles hommikul, täpsemalt kuuest kuskil. Müttasin mööda jalakäijate teed koju. Hüppasin üle hangede, sest üleöö oli põlvini lumi maha sadanud. Ükskõik, et paar päeva tagasi hakkas nigust kevad või mis.
Eijah. Jube uni on ja tahaks magada hoopis. See ei õnnestu mul paraku, kuna mu pea lõhub jubedalt ja iga 10 minuti tagant tahan vett. :D Täiesti lootusetu. Parem istun arvuti ja kuulan Oasis - Stop crying your heart out. See on täiesti läbinisti kõigelemmikum lugu mul hetkel.
A kusjuures ma vaatasin. Mul millegi pärast seostub eilne pidu täiega Oasis - Cigarettes and Alcohol 'iga. Ma ei tea isegi miks. Ma ei kuulanudki seda eile seal. Aga lihtsalt, sellega täiega on. :D

Sõprade seas

Külm vali tuul vilistab akna ees,
ilm kuri ja paha on õues;
puist langenud lehed ja sügise käes,
mis talve ju padutab põues;
kus rännand linnud, kus parem on ilm,
kus õitsevad õied, kus ilu näeb silm:
meil aga on sügise õues.

Sest valagem, sõbrad, kord klaasid veel täis
ja joogem, et rõõmsaks läeks süda;
kui mõnda teist saatus ka katsumas käis -
nüüd laskem kõik kaugele jääda!
Kes siiski, kui närtsis ta ihade õis,
kes siiski, kes siiski veel rõõmusta võis -
kui õndsaks ma kiidaks ju seda.

Sest, sõbrad, nüüd kuulge, mis soovib mu keel:
veel klaasid kord ääreni täitke!
Kus sõbrad on pidul, neil ühine meel,
seal, sõbrad, - kui vennad end näitke!
Kui aga teid kiusab kord vastaste laim,
kus tõe all varjab end valelik vaim,-
kui mehed seal võidelge, seiske!

Kui vennad ja sõbrad veel üheskoos siin
üksteisele terviseks joome;
las jääda kõik mure, kõik kurbus, kõik piin:
neil simapilk selleks on teine. -
Kuis näitab ka teadmata tulevik end, -
kes täna on rõõmus: mull' sõber ja vend.
Veel klaasid kord kokku me lööme!


Ma siin niisama Juhan Liivi luulega tutvumas. Ei, tegelikult ma mõtlesin, et võiks alustada selle luulepõimiku tegemist. Ma pole terve vaheaeg isegi avanud seda luulekogumikku. Ja paraku on vaheaeg kohe otsapeal, niiet ma pean sellega vist algustama, ja kiirelt.
Eile oli siuke päev, et meil oli plaanis HKHK's toimuvale peole minna eks. Tegime ennast Sirlega korda (teised hüppasid nii muuseas alt ära). Kõndisime maailma pikima tee Uuemõisa. Paraku avastasime kutseka ees, et me näeme ainult välisust ja meil pole õrnaaimugi, kuhu me minema peaksime, et õigesse kohta jõuda. Ma olen kutsekas ainult ühe korra käinud - 9nda lõpetamine. Ja see oli ka umbes nii, et me tohtisime ainult esimesel korrusel asuvas sööklas olla. :D Niiet me otsustasime mitte minna. Selle asemel olin juba 10st kodus ja vaatasin Losti. Ma võin öelda, et ma sain kõik osad vaadatud, mis siiani meil telekas näidatud on. Paraku pean tõdema, et mul on jäänud veel mingi 6 osa, mis neljandast hooajast välja on tulnud. See on üsna kurb, sest mida ma siis veel vaatama hakkan? :D Nkn hakkan suurest igavusest algusest peale vaatama. Ausaltöeldes ma ei imesta, sest ma olen lostifriik, täielik.

Never stop this feeling, music is my life..

Eilne oli pm niisama rahulik õhtu. Käisime Sirle ja Merilyga pubis istumas. Rääkisime maast ja ilmast ning muidugi eelmisest üsna seiklusterohkest õhtust. Kõndisime pika tee Aafrika randa ja tagasi, ise kergelt siidrised. Aga, ei, mitte midagi hullu. :D Koju jõudsin varem kui kunagi enne. Vististi olin kell 11 juba kodus. Muidugi on see kellaaeg minu mõistes alles poisike, niiet mul oli küllaga aega mõnusalt Losti vaadata (ma räägin, see on haigus).
Täna hommikul olin krapsti 10st üleval. Olin natuke tubli ja koristasin oma tuba. Vaatasin vaatamata jäänud seebikad ka ära. Ma räägin, kui päris elu toimuks nii nagu seriaalides, siis ma tõsiselt ei teaks, mis juhtuma hakkaks. :/
Juhuslikult sattusin hiljem vaatama ka Võsareporterit. Seal näitas täna ühte naist - Solvig Hele Koidutähte. Ta elab kuskil Nõmmel ja pidavat olema mingi ravitseja ja kõiketeadja. Ta tuli välja teooriaga, et kõigis on sees kellegi kunagi elanud inimese hing. Ja see teooria kehtivat ainult Eestis. Ta väidab end olevat taassündinud Kristus ja Lydia Koidula. Tema triibuline kiisukene olevat hoopis Lenin. Ta rääkis veel pikalt kuidas ntks surnud printsess Dianal olevat kõhus olnud ei keegi muu kui meie oma Alender. No mida asja. Ja näiteks kui sul on selline püsiv haigus, mis pole tingitud mingist välistegurist (noh näiteks mõnel on püsivad jala- või seljahädad), siis need olevat eelmises elus viga saanud kohad ning mille tagajärjel on siis surma saadud. Ühesõnaga, kuna mul on püsivad seljavalud, siis see hing kes ma praegu siis olen eksole, et siis ma nagu vigastasin oma eelmises elus selga? No ma ikka ei tea. :D
Üleüldse, kuna ma mõtlesin, et päev hakkas juba niigi üsna tragilt ja usinalt, siis otsustasin nii muuseas tiiru Uuemõisa joosta. Joostud/pestud, tegin veits emme raamatupidamistööd. Lugesin ja liitsin numbreid kokku niiet mühises. Sain enamus valmis ka. Aga no üsna pea viskas mul kopa ette, niiet mul tundus Losti vaatamine palju huvitavam. Kuskil viieni vaatasin Losti, siis hakkas mul juba seebiralli. Ja no nii ta läks. Seitsme paiku juba liikusin välja. Sain Krissuga kokku, hiljem ka Merilyga. Läksime Hermannusesse istuma. Tegime väiksed latted ja teed ja rääkisime k a u a juttu. Muidugi jutt tähendas enamjaolt seda, et me rääkisime mehi taga (kuidas siis muidu).
Mingi pooleüheteistkümnest hakkasime kodupoole liikuma. Lobisemise keskel lihtsalt Merily kadus (loe: pani rämedalt tokki). Ta kinga konts otsustas kuhugi auku kinni jääda. See oli lihtsalt niii rämedalt naljakas. Me naersime Krissuga nii, et pisarad silmas. Aga pole viga. Kõigiga juhtub. :D
Kuskil tulid meile vastu kaks tüüpi. Küsisid tuld. Nad ei leppinud väga vastusega ''Me ei suitseta'', niiet hakkasid midagi sokkima. Me ei teinud nendest välja ja läksime edasi. Paraku kooli juures sattusime me nendega uuesti kokku. Mul tundus, et nad ikka ei saanud aru, et me ei suitseta ja meil pole tuld. Nad vahelduva eduga koolist Kastani poeni ikka küsisid, kas meil tuld on. Tegelikult sain teada, et üks poistest on see sama poiss, kelle passi mu õde kusagilt maanteelt leidis ja et nad on HKHK'st. Mainisime nii muuseas, et kavatseme neljapäeval sinna peole minna. Tuli välja, et üks neist on seal õhtujuht ja mida kõike veel.Mis ma ikka öelda oskan. Ärge suitsetage ja uued tutvused tulevad no. :D
Ei, tegelt. Kell on miljon. Ja kui ma täna veel ühe osa Losti tahan vaadata, siis ma pean kärmelt sellega alustama. Niiet, Lost, siit ma tulen!

Elu kui filmis.

Ausaltöeldes oli mul plaanis täiesti vaikne nädalavahetus veeta. Näiteks eile olin ma üsna laip, või noh hõivatud peaparandusega ja suures koguses Losti vaatamisega, siis ma lootsin tänasest päevast umbes midagi samasugust. Ainult, et ilma pohmakata. Põhimõtteliselt vaatasin ära täna mingisugune 10 osa Losti. Tegevus läks nii palju edasi ja ainult huvitavamaks, et mul oli lausa raske lõpetada (nagu alati :/). Kuid ühelhetkel oli kell äkitsi 8 õhtul saanud. Piffid otsustasid, et kui midagi üldse teha tahame, siis tuleb liigutama hakata ja välja ronida. Nojah. Kiirelt pestud/kasitud, läksime Merilyga pubisse, kus meid ootasid rõõmsalt Liina ja Sirle koos kahe mehega. Üks neist nii muuseas vääääga purjus tehnikasalongi mees, kes juhuslikult mu isa tuttav. Teist ma polnud enne näinud, aga ka tema oli väga purjus. Mõlemad olid täis nigu tondid. Mõnesmõttes oli see ju täitsa meeldiv, sest mehed on täispeaga üsna lahked tavaliselt. Nii ka need. Tasuta saime meiegi siidrit. :D Ühelhetkel kell kukkus palju ja pubi taheti kinni panna. Ega meil muud üle ei jäänud, kui tuli oma seitse asja võtta ning minema minna. Otsustasime, et passime nende noormeestega veel mõnehetke. Istusime takso peale ja sõitsime Oboka juurde, et jooke juurde osta. Paraku oli see kinni kuid ma ei tea küll miks. Ukse peal oli silt, et on 24.00 lahti. Aga no see selleks. Sõitsime taksoga hoopis kuhugi Kastani korterelamute vahele. Miljonikroonimees sai mingi tüübiga kokku ja siis liikusime edasi, järgmise Kastani maja juurde, kus me siis lõpuks takso pealt maha tulime. Miljonikroonimees kadus kuhugi, ning tuli mõne hetke pärast tagasi autoga! Saad aru mis see tähendab? Ta oli purjus nigu öö ja istus autoroolis. Iseenesest auto oli SIGAKENA. Siuke eriti ilus BMW. Mitte selline nagu nendel rullnokkadel, aga just siuke uhke ja nahksisuga ja kõik. Uhke värk oli. Polnud seal midagi istusime autosse. Minu kõige suurem viga ongi see, et ma absoluutselt ei karda ühtegi autosse istuda. Ja see on kohati päris hirmutav, et ma selliseid asju ei karda. Mul pole mingi probleem kuhuiganes kelleiganes autosse istuda. Ma lihtsalt lähen ja mul on niii suva. See on niii kuradi paha, aga eks ma kunagi saan omad vitsad ma arvan. Kaua seda lulli ikka lüüa saab.
Igatahes, istusime autosse ja hakkasime kuhugi sõitma. Ma algul ei saanudki aru kuhu. Linnapiiril, nagu see oleks mingisugune halb saatus, ootasid meid mendid. Elupilt jooksis silme eest läbi, kuna autojuht oli purupurjus ja meid oi taga umbestäpselt neli ja mitteükski meist kaine, pooled veel koguni alaealised. Aga no mis tuli välja.
Ment: ''Noh A(ma ei mäleta nime), tahaksid see suvi jälle autojamadega olla või? Alles nagu ostsid uue auto.''
Miljonikroonimees: ''Aah ei, väga ei tahaks nagu.''
Ment: ''Kuhu minek ka?''
Miljonikroonimees: ''Lähme Silmale suvilasse. Passiks seal.''
Ment: ''A no olgu. Head teed siis.''
*jutt pole mul siin sõnasõnalt nii, nagu nad rääkisid. Kuid no enamvähem midagi sellist oli.

See oli JUBE! Mul jooksis ausõna elupilt silme eest läbi, kui ment meid kinni pidas. Ja oo mis välja tuli. See tüüp on lihtsalt niirämedalt rahaboss, et teda ei trahvi mitteüks ment no! E-BA-KAS. Polnud siin midagi. Jätkasime oma teed Võntasse. Autos möllas kõigeräigem träna elus ja nii rämedalt valjult, et terve auto rappus. Võntast ärisime mõned pudelid õlle ja siidrit. Seal saime teada, et miljonikroonimehel on mingisugune mitu miljonit pangaarvel ja igalpool käpp sees. Kortereid ja maalappe on igalpool. Taskus oli tal mingisugune 10 000 sulas. Ja veel ütles sellepeale, et tal on nii kopp ees sellest rahast. Wtf nagu, ma kraabin raskelt sente kokku, et 10 eeku kokku saada. :/
Üksaeg liikusime sealt ära. Läksime kuhugi metsa. Mul poel õrnaaimugi mis koht see oli. Täiesti metsa sees kusagil. See oli selle miljonikroonimehe venna maja enamvähem. Maandusime sinna paariks ajaks. Ega seal kaua olla ei saanud, kuna need mehed osutusid vägarämedateks käperdajateks :D sõnaotsesesmõttes. Ja kuna keegi nendega eriti tegemist ei tahtnud teha, siis üks pool neist läks üsna tujust ära. Oli aeg minema minna. Sõitsime tagasi Haapsallu. Läksime kuhugi Kastani kortermajadesse. See oli mingisugune järjekordne miljonikroonimehe korter, mis kunagi sai niisama pullipärast ostetud. Seal me väga kaua ei olnud, kuna kõik olid üsna purjus seal ja jäid magama. Me Merilyga tulime tulema, jättes Sirle ja Liina mõnusalt kelleiganes juurde magama. :D
Kõigerohkem oma elus ma kardan seda, et ükskord ma lihtsalt olen ühe autoga hunnikus. Ja mitte üldse minu enda süü läbi. Vaid hoopis sellepärast, et istusin kuhugi autosse, kus autojuht oli purjus. Kõike ma tean, et see on väär ja nii, aga ma ei õpi sellest absoluutselt. Ehk jõuab mõistus koju alles siis, kui raske õppetunni saan? :/

Mälu petab

Suur maja, vali muusika, lihapallid ja riisisalat!, paljupalju inimesi, suureskoguses alkoholi, suitsetajad ja piibutajad, palju nalja ja lolli juttu, millepärast nii kuradi mark on, ja muidugi LIINA oma printsessi kostüümiga - peo kohta on vist kõik öeldud. Võib-olla ma isegi unustasin midagi või siis mul lihtsalt ei meenu, kuna mul on kerged mälulüngad eilsest. :D Aga no kuidas muidu, kui Liina sai 18! Kõik on ok. Pohhui, et peale piltide vaatamist on selline tunne, et ma ei pista oma nina mittekunagi õue. Või noh kohta, kus on inimesed.
Hommikul ärasin nii muuseas kell 8 üles. Täiesti ise kadus mul lihtsalt uni. Võib-olla oli see tingitud sellest, et mu tuba haiseb üleni kuradi suitsu järgi! Oleks siis kõik normaalne. Ooeii. Sain kohe aru, et täna tuleb jube peaparandupäev. Ma ei julgenud oma toast päris tükkaega väljuda, kuna ma olin endiselt väga promillis. Samm vedas kergelt viltu ja asjad lendasid. Einoh pole viga. Lõpuks ma ikkagi otsustasin oma vanematega suhelda. St ma läksin oma ema pinnima, et ta mu riided kõik ära peseks. ''Emme kuule, viitsid pesu pesta? Eile kõik suitsetasid seal ühes toas ja mu riided haisevad väga rõvedalt. Pliiis ^^ ''. Selle peale ma ei osanud enam muud teha kui läksin Tupsuga jalutama.
Jalutasin Tupsuga mööda maanteed. Vaatasin, kui räigelt Haapsalu muutunud on. Kõik see ilus roheline Uuemõisa on täis karpe, st suuri täiesti mõttetuid auto- või ehitusmaterjalipoode. Karp karbi kõrval. Ja neid tuleb järjest juurde. Isegi mu maja juurde tahetakse ehitada mingi 6(vist) jalgpalliväljaku suurust kaubanduskeskust. No ma ei tea. Vingume küll, et Haapsalus pole kusagil shoppamas käia, aga no siis on ka sitt kui sa astud kodu uksest välja ja oled kuskil ehitusmarketis või kus iganes. Mulle meeldis see mõte tegelikult, et ma elan linna ääres, mets ületee. Paraku tuleb välja, et ma olen omadega varsti keslinnas!
Ja muide, ma nägin, linnud tulevad koju! See oli nii...kevad! I like. :)
Huh, kell on jube palju. Peaks tegelikult hoopis kiirelt toa korda tegema ja siis juba juuksuri poole jooksma. Jõuluks kiilaks ikkagi.

Muide ma sain täna mega hea sõna - ressaca. See tähendab brasiilia keeles pohmakat. :)

Sun is shining

Kõik, mis ma hetkel öelda tahtsin oligi see,
et - P U H K U S !!

Ununes..

Ma ei saa rahu enne, kui olen siia ühe hea video aadressi pannud. Mis ma oskan öelda - hirnu herneks. :)

kae perra!


Üleüldse olen ma ise varsti surnud, kui siukseid inimesi veel kuulen/näen kuskil!

Happydance!!

Mul oli täna vist kõige mõnusam kodutee. Nagu mul viimaselajal harjumuseks on saanud, saatsin jälle Anni peaaegu koju. No tegelikult mitte päris. Kõigest sillani ja sealt juba tulin omateed. Päike pasitis nii mõnusalt silma ja samas tibutas kerget vihma ka ja mina kõndisin niisama mööda teed, muusika lõugas kõrvas. Selline peaaegu-on-kevad-käes tunne tekkis. Kurat, mulle meeldib nii, rämedalt.
Täna oli päris üleelatav koolipäev. Kui just välja jätta see, et Vilta viskas mulle kirjandi kätte lausega :"Palju sellest tekstist sinu mõeldud on?". No ma ei tea.
Käisime seda loodusfilmi ka vaatamas siis. Põhimõtteliselt ma võin vist öelda, et see polnud just selline film mida ma vaadata oleksin tahtnud. Pole just minu kapsaaeda teema, kuidas kotkas hiirel pead otsast tirib. Tean, see on elu, aga siiski? :/
Ja üleüldse, ma nii kuradi väga ootan, et homne päev lõpuks kätte jõuaks. Just see osa, mis hakkab peale kooli. Oo võib vist öelda, et homme hakkab see niii väga kaua oodatud vaheaeg ja pealegi on homme Liinužka sünnipäevale minek, et see vist tähendab mida? Ma ei tea, ja igaksjuhuks ei taha teada ka. :D
Ja üleüldse on praegu sehr gut ilm, et ma lähen vist naudin seda ja jooksen korraks Uuemõisa. Või siis hoopis istun akna peale ja hakkan Losti vaatama, JÄLLE! See on nagu sõltuvus mille vastu ei saa, tegelt ka! :D Kuigi tegelikult jooksma minemise variant tundub ahvatlevam, aga no mul pole häält, viimased väga mitu päeva. Äkki mul on lootust hääl kuidagi tagasi saada, kui ma paar päeva ei jookse ja ravin ennast hoopis? Kurat, ma ei tea. Raske valik. :/


Avenged Sevenfold - Afterlife !

When it rains..

Üks järjekordne väga raske hommik. Võib vist öelda, et see on juba üsna tavaline viimaste nädalate jooksul. Ma lihtsalt ei saa üles. Mingu ma magama mis kell tahes, lihtsalt ei suuda ärgata. Sellest võib vist järeldada, et saabuv vaheaeg on kui taeva kingitus. :)
Just mõtlesin, et kuna ma täna juba hommikul siuke muhv olen, siis vist midagi muud paremat pole ka järgneva päeva jooksul oodata. Kujutan juba vaimusilmis ette, kuidas ma, istudes Vilta tunnis, unistan oma voodist ja magamisest (Vilta tunnis on see tavakas, eks. :) ). Ei, aga misasja. Sellesmõttes on kõik normal, et koolipäev on lausa kahe tunni võrra lüheb ja viienda tunni ajal on hoopis mingi filmi vaatamine. Ma tunnen vaheaja hõngu! ^^
Aga nüüd ma pean vist oma jäsemed kokku korjama ja alla minema. Kell on varsti nii kaugel, et üks õige koolijuts seab sammud koolimajapoole.

Luule!

Kolasin nii muuseas netis ringi. Ühel hetkel leidsin ennast Doris Kareva luuletusi lugemast. Üldiselt pole ma eriline luuletustefänn, aga no need olid eriti head. Ja ma kohe kindlasti ei saa enne edasi õppida, kui ma pole ühte neist siia üles märkinud.


Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
("Üle kuristiku")