Eilne oli pm niisama rahulik õhtu. Käisime Sirle ja Merilyga pubis istumas. Rääkisime maast ja ilmast ning muidugi eelmisest üsna seiklusterohkest õhtust. Kõndisime pika tee Aafrika randa ja tagasi, ise kergelt siidrised. Aga, ei, mitte midagi hullu. :D Koju jõudsin varem kui kunagi enne. Vististi olin kell 11 juba kodus. Muidugi on see kellaaeg minu mõistes alles poisike, niiet mul oli küllaga aega mõnusalt Losti vaadata (ma räägin, see on haigus).
Täna hommikul olin krapsti 10st üleval. Olin natuke tubli ja koristasin oma tuba. Vaatasin vaatamata jäänud seebikad ka ära. Ma räägin, kui päris elu toimuks nii nagu seriaalides, siis ma tõsiselt ei teaks, mis juhtuma hakkaks. :/
Juhuslikult sattusin hiljem vaatama ka Võsareporterit. Seal näitas täna ühte naist - Solvig Hele Koidutähte. Ta elab kuskil Nõmmel ja pidavat olema mingi ravitseja ja kõiketeadja. Ta tuli välja teooriaga, et kõigis on sees kellegi kunagi elanud inimese hing. Ja see teooria kehtivat ainult Eestis. Ta väidab end olevat taassündinud Kristus ja Lydia Koidula. Tema triibuline kiisukene olevat hoopis Lenin. Ta rääkis veel pikalt kuidas ntks surnud printsess Dianal olevat kõhus olnud ei keegi muu kui meie oma Alender. No mida asja. Ja näiteks kui sul on selline püsiv haigus, mis pole tingitud mingist välistegurist (noh näiteks mõnel on püsivad jala- või seljahädad), siis need olevat eelmises elus viga saanud kohad ning mille tagajärjel on siis surma saadud. Ühesõnaga, kuna mul on püsivad seljavalud, siis see hing kes ma praegu siis olen eksole, et siis ma nagu vigastasin oma eelmises elus selga? No ma ikka ei tea. :D
Üleüldse, kuna ma mõtlesin, et päev hakkas juba niigi üsna tragilt ja usinalt, siis otsustasin nii muuseas tiiru Uuemõisa joosta. Joostud/pestud, tegin veits emme raamatupidamistööd. Lugesin ja liitsin numbreid kokku niiet mühises. Sain enamus valmis ka. Aga no üsna pea viskas mul kopa ette, niiet mul tundus Losti vaatamine palju huvitavam. Kuskil viieni vaatasin Losti, siis hakkas mul juba seebiralli. Ja no nii ta läks. Seitsme paiku juba liikusin välja. Sain Krissuga kokku, hiljem ka Merilyga. Läksime Hermannusesse istuma. Tegime väiksed latted ja teed ja rääkisime k a u a juttu. Muidugi jutt tähendas enamjaolt seda, et me rääkisime mehi taga (kuidas siis muidu).
Mingi pooleüheteistkümnest hakkasime kodupoole liikuma. Lobisemise keskel lihtsalt Merily kadus (loe: pani rämedalt tokki). Ta kinga konts otsustas kuhugi auku kinni jääda. See oli lihtsalt niii rämedalt naljakas. Me naersime Krissuga nii, et pisarad silmas. Aga pole viga. Kõigiga juhtub. :D
Kuskil tulid meile vastu kaks tüüpi. Küsisid tuld. Nad ei leppinud väga vastusega ''Me ei suitseta'', niiet hakkasid midagi sokkima. Me ei teinud nendest välja ja läksime edasi. Paraku kooli juures sattusime me nendega uuesti kokku. Mul tundus, et nad ikka ei saanud aru, et me ei suitseta ja meil pole tuld. Nad vahelduva eduga koolist Kastani poeni ikka küsisid, kas meil tuld on. Tegelikult sain teada, et üks poistest on see sama poiss, kelle passi mu õde kusagilt maanteelt leidis ja et nad on HKHK'st. Mainisime nii muuseas, et kavatseme neljapäeval sinna peole minna. Tuli välja, et üks neist on seal õhtujuht ja mida kõike veel.Mis ma ikka öelda oskan. Ärge suitsetage ja uued tutvused tulevad no. :D
Ei, tegelt. Kell on miljon. Ja kui ma täna veel ühe osa Losti tahan vaadata, siis ma pean kärmelt sellega alustama. Niiet, Lost, siit ma tulen!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar