Naljakas kuidas ühe looga võib nii maaimast mujale hõljuda. Pean silmas just seda Oasise lugu. Lihtsalt ma kuulan seda ikka veel ja mul ei saa sellest küllalt. Tavaliselt on ikka nii, et kuulad mõne aja, kui juba hakkab natukenegi vastu ning vajad vaheldust. Sellega pole nii. Lihtsalt kuulan ja ma hakkan nii rämedalt mõtlema kõige peale, eelkõige kurva peale. Näiteks ma leidsin selle loo hoopis Youtube'st. See oli tausta muusikaks ühele Losti videole. Teades milline lostifriik ma olen, hakkan ma selle looga rämedalt mõtlema kuidas kõik hea seal ühel hetkel otsa saab. Näiteks kuidas mu kõigelemmikum Charlie lihtsalt suri. Mul tuleb see pilt kogu aeg silme ette, kuidas ta Claire'i nimel oli nõus oma elu lõpetama. Minuarust on nii pagana ilus kuidas maailmas on olemas seda ilusat armastust. Kuidas ikkagi mõni on olemas, kes tegelt ka hoolib ja on truu ja kõik mis vaja, mitte kohutavalt egoistlik ja nõme tropp. Õhh..
Ja üleüldse, mul käib praegu ntks väga pinda, et on olemas kõik noormehed. Nende käib ainult häda ja viletsus kaasas. Või lihtsalt olen ma super friikide ja kõige lollimate poiste magnet! See on kah üks võimalus jah.
Pagan see tuli üks lühike ja väga sügavamõtteline sissekanne. Polegi nagu sõnu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar