Luule!

Kolasin nii muuseas netis ringi. Ühel hetkel leidsin ennast Doris Kareva luuletusi lugemast. Üldiselt pole ma eriline luuletustefänn, aga no need olid eriti head. Ja ma kohe kindlasti ei saa enne edasi õppida, kui ma pole ühte neist siia üles märkinud.


Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
("Üle kuristiku")