Elu kui filmis.

Ausaltöeldes oli mul plaanis täiesti vaikne nädalavahetus veeta. Näiteks eile olin ma üsna laip, või noh hõivatud peaparandusega ja suures koguses Losti vaatamisega, siis ma lootsin tänasest päevast umbes midagi samasugust. Ainult, et ilma pohmakata. Põhimõtteliselt vaatasin ära täna mingisugune 10 osa Losti. Tegevus läks nii palju edasi ja ainult huvitavamaks, et mul oli lausa raske lõpetada (nagu alati :/). Kuid ühelhetkel oli kell äkitsi 8 õhtul saanud. Piffid otsustasid, et kui midagi üldse teha tahame, siis tuleb liigutama hakata ja välja ronida. Nojah. Kiirelt pestud/kasitud, läksime Merilyga pubisse, kus meid ootasid rõõmsalt Liina ja Sirle koos kahe mehega. Üks neist nii muuseas vääääga purjus tehnikasalongi mees, kes juhuslikult mu isa tuttav. Teist ma polnud enne näinud, aga ka tema oli väga purjus. Mõlemad olid täis nigu tondid. Mõnesmõttes oli see ju täitsa meeldiv, sest mehed on täispeaga üsna lahked tavaliselt. Nii ka need. Tasuta saime meiegi siidrit. :D Ühelhetkel kell kukkus palju ja pubi taheti kinni panna. Ega meil muud üle ei jäänud, kui tuli oma seitse asja võtta ning minema minna. Otsustasime, et passime nende noormeestega veel mõnehetke. Istusime takso peale ja sõitsime Oboka juurde, et jooke juurde osta. Paraku oli see kinni kuid ma ei tea küll miks. Ukse peal oli silt, et on 24.00 lahti. Aga no see selleks. Sõitsime taksoga hoopis kuhugi Kastani korterelamute vahele. Miljonikroonimees sai mingi tüübiga kokku ja siis liikusime edasi, järgmise Kastani maja juurde, kus me siis lõpuks takso pealt maha tulime. Miljonikroonimees kadus kuhugi, ning tuli mõne hetke pärast tagasi autoga! Saad aru mis see tähendab? Ta oli purjus nigu öö ja istus autoroolis. Iseenesest auto oli SIGAKENA. Siuke eriti ilus BMW. Mitte selline nagu nendel rullnokkadel, aga just siuke uhke ja nahksisuga ja kõik. Uhke värk oli. Polnud seal midagi istusime autosse. Minu kõige suurem viga ongi see, et ma absoluutselt ei karda ühtegi autosse istuda. Ja see on kohati päris hirmutav, et ma selliseid asju ei karda. Mul pole mingi probleem kuhuiganes kelleiganes autosse istuda. Ma lihtsalt lähen ja mul on niii suva. See on niii kuradi paha, aga eks ma kunagi saan omad vitsad ma arvan. Kaua seda lulli ikka lüüa saab.
Igatahes, istusime autosse ja hakkasime kuhugi sõitma. Ma algul ei saanudki aru kuhu. Linnapiiril, nagu see oleks mingisugune halb saatus, ootasid meid mendid. Elupilt jooksis silme eest läbi, kuna autojuht oli purupurjus ja meid oi taga umbestäpselt neli ja mitteükski meist kaine, pooled veel koguni alaealised. Aga no mis tuli välja.
Ment: ''Noh A(ma ei mäleta nime), tahaksid see suvi jälle autojamadega olla või? Alles nagu ostsid uue auto.''
Miljonikroonimees: ''Aah ei, väga ei tahaks nagu.''
Ment: ''Kuhu minek ka?''
Miljonikroonimees: ''Lähme Silmale suvilasse. Passiks seal.''
Ment: ''A no olgu. Head teed siis.''
*jutt pole mul siin sõnasõnalt nii, nagu nad rääkisid. Kuid no enamvähem midagi sellist oli.

See oli JUBE! Mul jooksis ausõna elupilt silme eest läbi, kui ment meid kinni pidas. Ja oo mis välja tuli. See tüüp on lihtsalt niirämedalt rahaboss, et teda ei trahvi mitteüks ment no! E-BA-KAS. Polnud siin midagi. Jätkasime oma teed Võntasse. Autos möllas kõigeräigem träna elus ja nii rämedalt valjult, et terve auto rappus. Võntast ärisime mõned pudelid õlle ja siidrit. Seal saime teada, et miljonikroonimehel on mingisugune mitu miljonit pangaarvel ja igalpool käpp sees. Kortereid ja maalappe on igalpool. Taskus oli tal mingisugune 10 000 sulas. Ja veel ütles sellepeale, et tal on nii kopp ees sellest rahast. Wtf nagu, ma kraabin raskelt sente kokku, et 10 eeku kokku saada. :/
Üksaeg liikusime sealt ära. Läksime kuhugi metsa. Mul poel õrnaaimugi mis koht see oli. Täiesti metsa sees kusagil. See oli selle miljonikroonimehe venna maja enamvähem. Maandusime sinna paariks ajaks. Ega seal kaua olla ei saanud, kuna need mehed osutusid vägarämedateks käperdajateks :D sõnaotsesesmõttes. Ja kuna keegi nendega eriti tegemist ei tahtnud teha, siis üks pool neist läks üsna tujust ära. Oli aeg minema minna. Sõitsime tagasi Haapsallu. Läksime kuhugi Kastani kortermajadesse. See oli mingisugune järjekordne miljonikroonimehe korter, mis kunagi sai niisama pullipärast ostetud. Seal me väga kaua ei olnud, kuna kõik olid üsna purjus seal ja jäid magama. Me Merilyga tulime tulema, jättes Sirle ja Liina mõnusalt kelleiganes juurde magama. :D
Kõigerohkem oma elus ma kardan seda, et ükskord ma lihtsalt olen ühe autoga hunnikus. Ja mitte üldse minu enda süü läbi. Vaid hoopis sellepärast, et istusin kuhugi autosse, kus autojuht oli purjus. Kõike ma tean, et see on väär ja nii, aga ma ei õpi sellest absoluutselt. Ehk jõuab mõistus koju alles siis, kui raske õppetunni saan? :/