Vaba nädal.

Eelmisest postitusest on küll tükk aega möödas. Just vaatasin. Aega pole saanud, et rahulikult arvuti taha istuda. Nüüd siis sain ja teen väikese ülevaate oma vahepealsest elust.

Nüüdseks olen tagasi Tallinnast. Meremehe kursused edukalt läbitud. Eksamieelsel õhtul olin küll jube närvis ja tuupisin üles kirjutatud materjali pähe. Eksami ajal sain aga teada, et küsimusi on kõigest neli ning nende vastusedki ütlevad nad pm ette. Normal. Saime oma tunnistused Veeteede Ametist kätte ja kihutasime Haapsalu poole. Mul jäi enne praamile minekut umbestäpselt pool tundi aega, et asjad teise kotti ümber tõsta. Need närused 30 minutit. Õhh. Egas midagi. Seadsime sammud kiirelt Rohukülla. Jõudsime kohale viimasel minutil. Praam juba peaaegu lapiti sõiduks kokku.

Meeskonnas olid kõik uued. Sattusime teise vahetusse. Ainult väga vähesed näod olid tuttavad, ülejäänud kõik uued. Natuke jube oli alguses, sest kõik tundusid nii kurjad. :D Nad vist ei salli uusi, eriti veel tüdrukuid kes suveks tulevad ainult. Aga jah, lõpupoole asi veits vaibus ja suheldi meiega juba normaalselt. Saime isegi paari madrusega tuttavaks (teisip öösel ntks mängisime kuratteab mis kellani kaarte nendega :D). Vanemtüürimehega ka. Vat see mees oli MÜSTIKA. Ma ei salli seda asja, kui ma ei saa aru milline inimene on. Ühel hetkel ta on jumala sõbralik ja nokib niisama, teisel jälle käratab meile ''Teile olen ma siiski Teie. Olen teist ikkagi vanem ja natuke kõrgemal positsioonil.'' Kardan seda mees nagu tuld, kui nüüd päris aus olla.

Eile hommikul tulime koju kõige suure jamamise peale mis oli. Sellest ma rääkida ei viitsi, sest see ajab mind nii kettasseee. Seadused seadusteks, aga no kui omal on kuratteab kellega mingi kana kitkuda, miks siis meid peab sinna sisse tõmbama? :D Tra mai või.

Nüüd on jälle nädalake puhkust. Natuke kurb isegi tegelikult, sest ma harjusin seal praamipeal nii ära. Ma ei oska kodus enam üldse olla. See tegevusetus ajab mu hulluks! Mul pole mootorimüra, pole praami loksumist, ma ei saa joosta teise praamiotsa, lugeda lennukisaalis paljuu raamatuid ja suuuurimatest kogustes kohvi juua. Ja üldse seal on kõik nii hea, et ma ei oska lihtsalt mittekuidagi olla. :D Päris veider või jaa, aga nii see on.

Eile käisime Merily ja Anniga raamatukogus ja igalpool. Võtsin oma ''Kehale kirjutatud'' ja ''Müüdud'' asemel kolm raamatut, mis tunduvad megaheaad. Muidugi mõtlesin ma kohe järgmisele nädalale kui jälle tööl olen. Saan lugeda taaskord. :D Rootsituru kohvikus käisime jäätist ka söömas ja fun oli.

Kell on umbestäpselt väga palju ja mul on selline tunne, et ma pole suutnud ühe päeva jooksul nii vähe teha mittekunagi. Olen terve hommiku lihtsalt passinud. Isegi televiisorit ei viitsi vaadata, veel vähem arvutis passida. Niisama muneks kuskil - loeks raamatut või lahendaks ristsõna. Mõnnna. Nii ma teengi. Lähen harin ennast hoopis, mitte ei riku siin silmi tead.