Shit!

Saatus paneb ikka täie pasaga näkku. See on isegi kuradi ilusalt öeldud, võiks öelda. Pole võimalik, et ma suudan viimasel Haapsalu päeval niukse jama kokku keerata, et ma lihtsalt siiamaani olen nii katki selle pärast, ja pole võimalik, et me suudame ühe päeva jooksul kaks korda Tallinnas lootusetult ära eksida. Kahjuks pean tõdema, et mul ootab ees veel neli päeva. Huvitav mitu korda ma selle ajajooksul veel lootusetumalt ära suudan eksida? Huvitav, mitmel korral ma lõpetan kuskil Põhja-Koplis? Kusjuures täna jäi väga vähe puudu, et olekski sinna sattunud. Lihtsalt KÕIK asjad lähevad niii kuradi kehvasti. Ja veel järjest kah. Ja üldse mulle ei meeldi ükski asi mis praegu on. Ainuke nunnu asi praeguseni on ainult see, et Ints kutsus meid endale külla. Niiet homme lähme siis vaatame Lempsi ja Intsu ka üle. :) Muidugi juhul kui aega üle jääb, sest kursused võtavad teerrveeed päevad lihtsalt ära.
Kursustest vbolla nii palju, et kella 9 asemel jõudsime kohale hoopis kell 10, kuna me eksisime ära nagu ma ennist mainisin. Kuulasime kuni kella viieni esmaabi juttu. Põhimõtteliselt koosnes see kõik sellest, mida ma juba ühekorra autokoolis kuulnud oled. Lõpus elustasime mingit nukku ka veel (tegime kunstliku hingamist jne.). Tagasi tulles istusime ka veel vale bussi peale ja oleks peaaegu kuratteab kuhu sattunud. Täiesti muuseas ronisime vale bussi pealt maha McDonaldsi ees, niiet ega ei saanud ka sinna minemata jätta. Nigu pallid veeresime hiljem number 9 trolli peale ja sõitsime oma pessa tagasi. Nüüd ma siin istun. Kõik muu toimub mujal ja ma istun siin...arvuti taga. FUN.
Ausõna. Tunne on küll selline, et tahaks öelda - MA VIHKAN MAAILMA...taaskord. Kõrini natuke.