See elu!

Võin öelda kohe väga kindlalt, et mul on seljataga kõige vingem nädalavahetus EVER. Ei, ma ei teinud pidu ega midagi. Meie Sirlega käisime hoopis praami peal tööd proovimas. Kurat, ma võin öelda, et pole olemas paremat kohta maamunal. Seal sa tunned, et oled tavapärasest elust niii kaugel ja kõik mis on mandril ajab iiveldama ja praam on kui päästerõngas sulle. Lihtsalt juba see tunne kui me seal paar ööd olime! Oi kurja! Ja vähe sellest. Praami meeskond oli nii super. Kõik niii toredad ja armsad ja nalja sai räigelt. Tööd rügasin küll nagu segane. Jalad on valusad nagu öö ja magamata olen ka, sest tegelikult saime magada noooo minimaalselt.

Aru sain ma nii, et meid vist oodatakse sinna kindlalt tagasi. Nüüd on veel jäänud ainult meremeeste kursus läbida ja vastav tervisetõend hankida ning meie elu alaku!

Suhteliselt kehva tunne oli sealt täna ära tulla. See meie Hiiumaa praam, kus me olime reedest kuni pühapäevani (st. tänaseni siis), sai meil juba nii armsaks ja koduseks. Kurb oli ära tulla lausa. Meie armas St.Ola ja meeskond!!

Pärast tänast tööpäeva võin öelda küll, et ma ei taha päris pikka aega ühtegi soomlast näha. No ole vait kui närvi nad mind ajasid. Pool praami baarist oli reserveeritud mingile soomlaste grupile. Ühel hetkel vajusid nad kõik kohale ja nõudsid süüa. Lollid olid nad ka, sest ei saanud aru, et peavad ise toidu tellima ja alles siis viime viimase lauda. Tegid seal nägusid ja mölisesid ja midagi aru ei saanud kui neile öeldi: ''PALUN OODAKE, TEIE PRAAD TULEB KOHE!!'' Või kui tulin lauda ühe praega, tõstsid kõik oma käed üles või vibutasid sootuks teise laua suunas, nagu ma oleksin kuratteab mismoodi pange pannud. Mul oli vahepeal tunne, et virutan neile kõigile need praed näkku. Oleks vaadanud kes siis näppe vibutab.

Sirlega tööl just arutasime, et kui suveks praamile kavatseme minna, peame suures koguses riideid hankima. Nagu klienditeenindajale kohane, peab ta kandma heledat pluusi ning tumedaid pükse. Ja veel arvestades fakti, et töö kestab nädal aega, peab neid olema tohhuijaa. Ja vat mis ütleb üks tark inimene mulle täna:

Today's fortune: You are going to have some new clothes.

Muidu on nii, et pean passima kuratteab mis kellani üleval. Lubasin päeval õele kaineautojuht olla. Ja kohe üldse pole õrnaaimugi mis kella paiku see ennast koju viitsib ajada. Tegelt tahaks kõik oma magamata jäänud tunnid ära magada ja nii hea oleks. Homse päeva peaks pühendama sajaprotsendiliselt Tammsaare kirjandile ja Kristjan Raua referaadile, mis mul endiselt valmis pole, ning muidugi ajaloo üleminekueksamile. Vast äkki on homme ilus ilm ja ma saan rõdul päikest võtta ja vajalike koolitükke teha. See oleks väga viis.