Ma vihkan maailma(loe:olen natuke emo).

Ausaltöeldes tunnen ma ennast sutsu naljakalt. Ma ei teagi kas on õigem öelda, et ma olen omadega mäel, või hoopis kuskil pinnase sees väga sügaval. Ma ei oska hetkel nagu seisukohta võtta, kas ma peaksin rõõmustama selle üle, et kooli on jäänud umbestäpselt 3 päeva ning peale mida hakkab vabadus, või peaksin ma padja kaissu võtma ja kurvastama oma suhteliselt kehva seisu pärast. Seisu all mõtlen ma nii kooli kui ka eraelu. Kõik on suhteliselt sitasti. See on päris ilusti öeldud küll. :)

Muidu eelnevatest päevadest vbolla nii palju, et käisin oma 87.lennuga Saaremaal. Sellest ei kujunenud küll minu lemmiktrip, kuid siiski tore ja armas ja meie 87.lend ikkagi. Eriti toredaks tegid selle tripi minu armsad toakaaslased - Ann, Teele, Merily ja Markku. Võib vist öelda, et ma pole viimase aasta jooksul nii palju vist naernudki, kui ma seda tegin selle kahe päeva jooksul. Alustades minu sinikaid täis nokkimisest ja lõpetades mummmacheri naljadega. No ma ei tea, kui kõhud haiged ei olnud. Ka alkoholi sai suurtes kogustes tarbitud ja no muidugi väga suur osa ka tarbimata, sest mind õnnistati pühapäeval juberäige pohmelliga. See tähendas seda, et ma magasin terve päev põhimõtteliselt. Aga see ei määra. Kõik oli nunnu kui lill ja pole siin viriseda midagi. Ainult mõned pisiasjad, millest ma endiselt üle ega ümber ei saa.

Üldiselt on lood nii, et natuke olen isegi uhke enda üle. Olen suutnud oma hinded peaaegu korda teha. Keemia sain üle suure vedamise ikkagi 3. Nüüd on ainult bioloogia veel, mis hüüab appi. Kahjuks on ainuke aeg mul midagi teha homme ja kohe üldse ei jaksa ennast õppimislainele viia. Pea on pulki täis ja mõtted hoopis millegil muul. Natuke niru tegelikult, sest no koolilõpus võiks vähemalt ennast kätte võtta ja mõni hinnegi ära parandada, mis jäänud on. :/ Oleks siis asi selles, et ma lihtsalt ei viitsi või lihtsalt istun arvutis, aga ei. Ma ei suuda keskenduda õppimisele, sest midagi muud on toimumas. Lendan oma peas kuskil ma ei tea kus. Totaalselt hajevil. Täna näiteks kui Grootaga kaupsi läksin, unustasin auto uksed lukku panna. No milline idioot. :)

Mind ootab voodi peal hunnik Kristjan Raua raamatuid koos bioloogiaga. Tundub, et mul ei jää muud üle kui hakata ikkagi õppima ja ükskord ometi targaks saada.