Feeling great..

I don't think. I feel.

2009-03-08T12:16:00.000+02:00

Olen hetkel äärmiselt halvas tujus. See ei meeldi mulle kohe üldse, sest õues särab meeletu kevadehõng - päike piilub aknast sisse ja NIIII soe on. Aga muidugi suudetakse mu ideaalne hommik totaalselt ära rikkuda.
Ärkasin hommikul nii hea tujuga. Õigemini mind ajas üles tuppa sirav päike, mis kohe ei lasknud edasi magada. Päike tegi meele nii heaks ning muidugi ka see, et arvestades eilset alkoholi kogust, oli mul täiesti hea olla, mida iseenesest ei juhtu üldsegi mitte tihti. Läksin kööki ja sõin oma vanematega hommikust. Ema oli valmistanud pannkooke. Sõime ja rääkisime ja kõik tundus nii tore ja vahva kuni ajani, kui ma meenutasin isale laupäeva, mil ma tahan autot laenata , et tüdrukutega Pärnu sõita. Selle peale tõusis isa lauast ja läks minema ning ema hakkas idiootseid vabandusi välja mõtlema, miks ma ei peaks autot saama. Näiteks tõi ta sellise vabanduse, et äkki on neil just see õhtu vaja autoga sõita ja neil kohe hädasti on vaja autot. Üritasin talle selgeks teha, et ta ajab täiesti lolli juttu suust välja. Nad pole kunagi õhtuti autoga sõitnud. Veel vähem kuradi laupäeva õhtul, kui nad nkn saunas istuvad terve aja. Lõpuks tuli muidugi välja, milles asi tegelikult on – nad LIHTSALT ei usalda mulle autot. St, mitte nad, mu ema ei usalda. Isast ei tea ma midagi, sest ta siinkohal sõna ei võtnud. Kuid jah, autot mulle ei usaldata, sest kuratteab mismoodi ma selle auto tagasi toon. Jaaa, nagu mul poleks peaaegu aasta aega juba load käes olnud ja ainult autoga sõitnud. Ja nüüd äkki ei lubata mulle fcking AUTOT. Tra idioodi kari. Sellise haige jutuga rikuti mul hommik ideaalselt ära.

krispowell005@yahoo.com says:
well maybe you should come to my city
krispowell005@yahoo.com says:
i would treat you like a queen
krispowell005@yahoo.com says:
the only problem is that i would want to spoon with you

Ja ega ka sellised mu tuju eriti paremana hoia, ma võin öelda.

Täna on naistepäev ja mu pisikese sünnipäev. Lähengi praegu Taeblasse ta sünnipäevale, kahjuks koos oma vanematega, kellega ma juttu ei kavatse teha. Okei, see kõlas väga pubekalikult :D aga mis teha, ma olen äärmiselt vihane nende peale, et neil kohe üldse usaldust pole minu suhtes.

We're in the city of wonder!

2008-09-10T18:30:00.000+03:00

Kool on täiel rinnal käimas, aga ma pole suutnud ennast ikka veel koolilainele viia. Ma ei suuda endale sisestada, et pean õppima, et pean õhtuti tegema midagi asjalikku peale sõpradega msnis rääkimise. Ma ei suuda endale selgeks teha, et mul on kuradi 12.klass käsil ja see pole miski meelakkumine nagu seda oli eelmine õppeaasta: ‘’Ah pohhui, järgmine aasta õpin kõik tasa’’. Okei, ma annan endale hetkel selle andeks, sest no tõesti, olen käinud koolis vaid nädalakese v kaks. Ma ainult loodan, et see kooli sisseelamine liialt kaua ei võta.
Muidu kui juba koolist rääkima hakkasin, olen omadega päris sassis. Seoses lõpuklassis olekuga, pean ma valmis mõtlema, mida peale kooli edasi teha. Kõik mu plaanid seoses Kunstiakadeemiaga lähevad ilmselt vett vedama, sest matemaatik ma pole ja ju siis ei sobi sinna alasse ka kuigi hästi. Plaanin jätta kuuesed Lumeste tunnid kus see ja teine ning minna Herja juurde istuma. Istuma sõnaotseses mõttes. See oleks minu poolt üks väheseid kordi, kus ma kaldun lihtsama tee kasuks. Et ma saaks midagigi ilma suurt pingutust kasutamata. Ja see jama tekitabki. Arvatavasti tähendaks see suurt riidu minu vanematega. Kurat seda nüüd teab, mis kõige õigem oleks..
Muidu kui mu elust ja olust rääkida. Leidsime suvel endale uued vahvad ossid, kellega viimased nädalavahetused on korralikult pidu pandud ning muidugi ka lollusi tehtud. Poisid on kõik iseenesest vahvad ja toredad, üks ilusam kui teine. Augusti lõpus sai suisa nii palju koos oldud, et esimene koolinädal oli nii harjumatu olla, kui ei saanud neile ntks teisipäeva õhtul helistada:’’ Nooo mis teete? Tulete linna ka v üldse ei tule?’’ Ilmselt meie koolinädalad tänu suurele reedeootusele nõnda kiirelt lähevadki.
Alles reedel oli meil mitte lihtne õhtu. Algas see muidugi minu pliksidega ning suure alkoholi kogusega. Alustasime pudelite tühjendust linnumajakeses, kust edasi liikusime linna. Ja muidugi suutsin ma vahepeal tekitada korraliku kaose. Niisiis lõhkusin täielikult meie pooltäis rummi…oma enda kotis. Lisaks lõhkusin oma näpud kildudega.
Ritsikatega läksime hiljem Kasari putkasse, kus läks nali edasi. Nägin täiesti uusi inimesi. Lisaks suutsin oma mõistuse baari ukse külge jätta. Juhtus see siis nõnda, et üks otsustas mind endale õla peale tõsta. Vähe sellest, pärast lendasin omal selja ka siniseks. Miski ebaõnn on lahti jooksnud või ma ei saa päris hästi aru.
See nädal on ka üsna kummaline olnud. Suutsin endale kuskilt odraiva muretseda. Silm on paistes, punane ja valus. Eile jäin suisa koju sellepärast. Keset päeva otsustasin, et pean arsti kirjutatud rohu ikka välja ostma ning sättisin ennast apteeki. Läksin läbi vihma, ilma vihmavarjuta. Olin läbimärg. Tundsin kuidas mu silm oli suurem kui ma ise ja iga vastutulev inimene tekitas minus vastikustunnet. Ma pole ennast mitte kunagi koledamana tundnud kui sellel hetkel. Minu õnnetuseks lõppesid kutsekas ka ilmselt tunnid, sest kõiksugu rahvast oli Uuemõisa keskus täis. Ostsin oma rohu, mis maksis hingehinda, tõmbasin kapuutsi sügavalt pähe ja sammusin koju tagasi. Ja kui ma nüüd mõtlen oma koledatele hetkedele, mis mul vahel on, siis nooo võiks öelda need on lausa iludused sellekõrval, millisena ma ennast nüüd eile tundsin.
Ausalt öeldes on mu sõrmed väsinud trükkimisest. Ma pole juba hästi ammu kirjutanud midagi nii pikka ja mõtlemist nõudvat. :D Muidu on veel, mis lausa lilled ja liblikad välja toob selle vihma keskel mis siin on – nädala selgroog on murtud! See tähendab, et juba kohe kohe on nädalavahetus käes! Oo ja juba 16 päeva pärast on ju meie Pärnu ja meie Strand ja minu Merily ja tema 18!

2008-08-27T14:16:00.002+03:00

Ilmselt on täna lihtsalt see päev, kui mitte ükski asi ei istu nii nagu ta peaks. Täiesti lootusetult on selline tunne, et peale peaagu 3 kuud eemalolekut pole enam mittemidagi. Eemaloleku all mõtlen ma rohkem nagu tööl käiku ja värki. Aga kõik on lihtsalt mujale vajunud ja mittemiski ei klapi enam nii nagu ma tahaks. Selline tunne on, et mul pole enam ühtegi inimest olemaski, peale Merily muidugi, kellega midagi teha. Oma viimased vaheaja päevad veedan konkreetselt temaga ja lihtsalt taevasse vahtides, sest ausaltöeldes ega muud huvitavat teha ju pole. Mind ajab see nii närvi, sest mul pole mittekunagi sellist asja olnud. Alati on olnud midagi teha. Ja nüüd ma lihtsalt istun ja olen täiesti mõttetu.
Konkreetselt mõtlesin, et üle pika aja teen jälle ühe sissekande, aga muidgi ainult selleks, et vingudaa! Mul on nii kuradi halb tuju ja ilmselt on blog just see koht, kus ma ennast tühjaks rääkida saan ilma et keegi midagi idiootset vahele ütleks.

Vaba nädal.

2008-06-12T12:35:00.005+03:00

Eelmisest postitusest on küll tükk aega möödas. Just vaatasin. Aega pole saanud, et rahulikult arvuti taha istuda. Nüüd siis sain ja teen väikese ülevaate oma vahepealsest elust.

Nüüdseks olen tagasi Tallinnast. Meremehe kursused edukalt läbitud. Eksamieelsel õhtul olin küll jube närvis ja tuupisin üles kirjutatud materjali pähe. Eksami ajal sain aga teada, et küsimusi on kõigest neli ning nende vastusedki ütlevad nad pm ette. Normal. Saime oma tunnistused Veeteede Ametist kätte ja kihutasime Haapsalu poole. Mul jäi enne praamile minekut umbestäpselt pool tundi aega, et asjad teise kotti ümber tõsta. Need närused 30 minutit. Õhh. Egas midagi. Seadsime sammud kiirelt Rohukülla. Jõudsime kohale viimasel minutil. Praam juba peaaegu lapiti sõiduks kokku.

Meeskonnas olid kõik uued. Sattusime teise vahetusse. Ainult väga vähesed näod olid tuttavad, ülejäänud kõik uued. Natuke jube oli alguses, sest kõik tundusid nii kurjad. :D Nad vist ei salli uusi, eriti veel tüdrukuid kes suveks tulevad ainult. Aga jah, lõpupoole asi veits vaibus ja suheldi meiega juba normaalselt. Saime isegi paari madrusega tuttavaks (teisip öösel ntks mängisime kuratteab mis kellani kaarte nendega :D). Vanemtüürimehega ka. Vat see mees oli MÜSTIKA. Ma ei salli seda asja, kui ma ei saa aru milline inimene on. Ühel hetkel ta on jumala sõbralik ja nokib niisama, teisel jälle käratab meile ''Teile olen ma siiski Teie. Olen teist ikkagi vanem ja natuke kõrgemal positsioonil.'' Kardan seda mees nagu tuld, kui nüüd päris aus olla.

Eile hommikul tulime koju kõige suure jamamise peale mis oli. Sellest ma rääkida ei viitsi, sest see ajab mind nii kettasseee. Seadused seadusteks, aga no kui omal on kuratteab kellega mingi kana kitkuda, miks siis meid peab sinna sisse tõmbama? :D Tra mai või.

Nüüd on jälle nädalake puhkust. Natuke kurb isegi tegelikult, sest ma harjusin seal praamipeal nii ära. Ma ei oska kodus enam üldse olla. See tegevusetus ajab mu hulluks! Mul pole mootorimüra, pole praami loksumist, ma ei saa joosta teise praamiotsa, lugeda lennukisaalis paljuu raamatuid ja suuuurimatest kogustes kohvi juua. Ja üldse seal on kõik nii hea, et ma ei oska lihtsalt mittekuidagi olla. :D Päris veider või jaa, aga nii see on.

Eile käisime Merily ja Anniga raamatukogus ja igalpool. Võtsin oma ''Kehale kirjutatud'' ja ''Müüdud'' asemel kolm raamatut, mis tunduvad megaheaad. Muidugi mõtlesin ma kohe järgmisele nädalale kui jälle tööl olen. Saan lugeda taaskord. :D Rootsituru kohvikus käisime jäätist ka söömas ja fun oli.

Kell on umbestäpselt väga palju ja mul on selline tunne, et ma pole suutnud ühe päeva jooksul nii vähe teha mittekunagi. Olen terve hommiku lihtsalt passinud. Isegi televiisorit ei viitsi vaadata, veel vähem arvutis passida. Niisama muneks kuskil - loeks raamatut või lahendaks ristsõna. Mõnnna. Nii ma teengi. Lähen harin ennast hoopis, mitte ei riku siin silmi tead.

Täiesti armas päev

2008-06-04T22:53:00.002+03:00

Võin öelda, et täna jõudsime me käia rohkem kui eelnevate päevade jooksul kokku. Alustuseks hakkas päev nõndamoodi, et me magasime natuke sisse. Ma olin äratuskella nii muuseas välja lülitanud ja ehmatasin üles hoopistükkis mingi väga palju peale kaheksat. See oli natuke jama, sest me pidime jõudma Merimetsa haiglasse, mis asub kuratteab kus. Hommikul vara oleksime saanud autoga, aga vot. Uni murdis seekord. Nii me siis Sirlega rändasime jälle mööda Tallinnat ringi. Sõitsime trolli 9 ja 6'ga. Jõudsime kohale ka veel. Suurem müstika oli see haigla, kui ma võin öelda. Selline monstrum on see ehitis. Püüa sealt üles leida kabinet 415. No päris raske. Leidsime vajalikud asjad üles, rääkisime registratuuris asjad sirgu ja hakkas see jooksmine pihta. Küll oli vaja teha röntgenit, EKG, võtta vereanalüüsid ja muud asjad. Päris mitu tundi läks selle kõige peale. Peale kõige sain veel kõige kurjema arsti kah endale. Iseenesest kõik läks korda. Ainus mis on veidi niru - mul on veri VÄGA halb. Sellest vist ka see, et ma pidevalt väga väsinud olen. Pean hakkama rauda sisaldavaid asju sööma, et verd taas korda saada. Õhh :/. Aga tõendi sain kätte niiet nüüd on jäänud veel kursus läbida ja ongi tööle minek.
Peale haiglaskäiku läksime Kristiinesse. Suurest igavusest istusime pingi peale maha ja hakkasime inimesi vaatama. Täiesti räigelt lihtsalt, kui huvitav on igast erinevaid inimesi jälgida. Olgugi, et pingil istuda oli põnev, läksime ja tegime tiiru poodidesse ka. Leidsin nii palju ilusaid asju. Kurb on olla vaene. Raha on 0 ja meel kurb. Otsustasime Sirlega, et oma esimese palga raiskame RAUDSELT riiete peale. Ükskõik mis, aga samalpäeval tuleme Tallinna ja lööme kõik raha laiaks ja ostame hunnikute viisi ilusaid riideid. :D
Viiepaiku seadsime sammud bussijaama poole. Viiest hakkas Intsul külastajate luba, niiet pidasime õigeks õige koha üles leida. Kusjuures, eksisime ainult natuke ära. Hakkasime bussijaama juurest valele poole minema. Muidu oli kõik fine :D Aga hoopis oli nii, et Ints sai meid vastu võtta alles seitsme paiku niiet läksime ikka ja otsisime õige koha üles. Sattusime kuratteab kuhu. Kõrged kivi aiad olid. Sirle läks ühte sisse ka, muidugi kuni sildini: ''STOP! Edasi mitte liikuda. Relvastatud valve!'' Ja Sirle oli sealt sama kiirelt läinud ka kui tuli. See osutus ikkagi valeks kohaks. Sõjaväe üles leidnud, läksime istusime bussijaamas ja laadisime Sirle telefoni (meil mõlemil said telefonid totaalselt tühjaks...TALLINNAS..surm või jaa?!). Seitsmest liikusime sõjaväe poole. Nägime Intsu ja Lempsi ära. Nii armas oli. :) Mõlemad olid kiilakad nagu ajateenijad. Rääkisid oma kuradi lebost elust seal. Tüübid lihtsalt sõidavad päevad otsa autodega linnas ringi, muud tegema ei peagi. Haiglane.
Enne koju tulekut käisime Hirvepargist ka läbi. Seal oli vägaväga mitu noort. Ja ilma liialdamata, kõik olid väga purjus. Kaua me seal ei olnud. Tulime hoopis korterisse ära. Ja nüüd ma istun siin voodis ja teen plaane magama minekuks. Homme on jälle kursusele minek. Joy. :/

Pärast niukest jooksu täis päeva tahaks jalad seinale visata ja magama jääda. Mõnnnna...

Shit!

2008-06-02T22:00:00.003+03:00

Saatus paneb ikka täie pasaga näkku. See on isegi kuradi ilusalt öeldud, võiks öelda. Pole võimalik, et ma suudan viimasel Haapsalu päeval niukse jama kokku keerata, et ma lihtsalt siiamaani olen nii katki selle pärast, ja pole võimalik, et me suudame ühe päeva jooksul kaks korda Tallinnas lootusetult ära eksida. Kahjuks pean tõdema, et mul ootab ees veel neli päeva. Huvitav mitu korda ma selle ajajooksul veel lootusetumalt ära suudan eksida? Huvitav, mitmel korral ma lõpetan kuskil Põhja-Koplis? Kusjuures täna jäi väga vähe puudu, et olekski sinna sattunud. Lihtsalt KÕIK asjad lähevad niii kuradi kehvasti. Ja veel järjest kah. Ja üldse mulle ei meeldi ükski asi mis praegu on. Ainuke nunnu asi praeguseni on ainult see, et Ints kutsus meid endale külla. Niiet homme lähme siis vaatame Lempsi ja Intsu ka üle. :) Muidugi juhul kui aega üle jääb, sest kursused võtavad teerrveeed päevad lihtsalt ära.
Kursustest vbolla nii palju, et kella 9 asemel jõudsime kohale hoopis kell 10, kuna me eksisime ära nagu ma ennist mainisin. Kuulasime kuni kella viieni esmaabi juttu. Põhimõtteliselt koosnes see kõik sellest, mida ma juba ühekorra autokoolis kuulnud oled. Lõpus elustasime mingit nukku ka veel (tegime kunstliku hingamist jne.). Tagasi tulles istusime ka veel vale bussi peale ja oleks peaaegu kuratteab kuhu sattunud. Täiesti muuseas ronisime vale bussi pealt maha McDonaldsi ees, niiet ega ei saanud ka sinna minemata jätta. Nigu pallid veeresime hiljem number 9 trolli peale ja sõitsime oma pessa tagasi. Nüüd ma siin istun. Kõik muu toimub mujal ja ma istun siin...arvuti taga. FUN.
Ausõna. Tunne on küll selline, et tahaks öelda - MA VIHKAN MAAILMA...taaskord. Kõrini natuke.

Ella elle l'a!

2008-05-30T09:15:00.003+03:00

Kell on vara nagu öö. Ma lootsin täna ennast enamvähem välja magada, aga oo ei. Kusjuures täna ei ajanud mind isegi kell üles. See oli hoopis sellest, et mu tuba oli nigu saun ja päike paistis otse voodisse. Õhh. Ma vist kohe täna tassin kõik asjad ümber. Nii ei saa ju ometi magada.
Iseenesest on täitsa imelik nädal olnud. Eilse vihastasin ja olen õnnelik, et kool lõpuks läbi on. Üleminekueksam oli nimelt. Ma olen täitsa kuri, et ma ei alustanud õppimist ntks nädal varem, vaid eelmisel päeval ja sedagi terve öö, niiet uneaeg enne eksamit jäi üsna lühikeseks. Ja oh mis ma oma vaeva eest sain - 3! Nahhui. Pole vahet kui palju ma kunagi ajalugu ka õpiks, ikka ja alati tuleb see kuradi kolm. :/ Samahästi oleks võinud niisama passida terve aja ja üldse mitte õppida.
Muidu päevad enne oleme käinud Anni ja Tupsuga Rohkülas ujumas. Ma endiselt pole aru saanud, kas see tüüp on hüljes või jaa. Nii ei saa üks koer ujuda. :/
Selle nädala jooksul oleme Sirlega töö asju samuti ajanud siis. Pühapäevast asun ma elama ntks Tallinna. St olen seal nädal aega ja käin kursusel. Kolmapäevaks saime arsti ka, kes meile tervisetõendi teeb. I like. :) See tähendab seda, et reedel lähme otse Tallinnast praamile tööle, mis on nii toretore. Ainult, et selle tööga on jama kui palju. Ma pean pm terve garderoobi ringi vahetama. :D Mul pole ühtegi heledat pluusi ja veel vähem sinna sobivaid tumedaid pükse. Oleme küll mõned päevad siin kaltsarites ringi tuhlanud ja päris normaalseid asju olen leidnud kusjuures. Paar siukest heledat pluusi ka, aga need ei ole ikka päris see mis vaja on. Aga natuke veel aega on, eks näis.
Muidu on nii, et ma pean täna veel viimast korda külastama seda saatanliku koolimaja. Õhh. Meil on mingi spordipäev, mis koosneb siis vibulaskmisest ja kepikõndimisest. Hiljem peab veel Sammiga ka kohtuma ja. LÕPUKS ON SEE LÄBI!
Ei, aga nüüd ma lähen pessu ja teen ennast sportlikuks.

See elu!

2008-05-26T00:10:00.006+03:00

Võin öelda kohe väga kindlalt, et mul on seljataga kõige vingem nädalavahetus EVER. Ei, ma ei teinud pidu ega midagi. Meie Sirlega käisime hoopis praami peal tööd proovimas. Kurat, ma võin öelda, et pole olemas paremat kohta maamunal. Seal sa tunned, et oled tavapärasest elust niii kaugel ja kõik mis on mandril ajab iiveldama ja praam on kui päästerõngas sulle. Lihtsalt juba see tunne kui me seal paar ööd olime! Oi kurja! Ja vähe sellest. Praami meeskond oli nii super. Kõik niii toredad ja armsad ja nalja sai räigelt. Tööd rügasin küll nagu segane. Jalad on valusad nagu öö ja magamata olen ka, sest tegelikult saime magada noooo minimaalselt.

Aru sain ma nii, et meid vist oodatakse sinna kindlalt tagasi. Nüüd on veel jäänud ainult meremeeste kursus läbida ja vastav tervisetõend hankida ning meie elu alaku!

Suhteliselt kehva tunne oli sealt täna ära tulla. See meie Hiiumaa praam, kus me olime reedest kuni pühapäevani (st. tänaseni siis), sai meil juba nii armsaks ja koduseks. Kurb oli ära tulla lausa. Meie armas St.Ola ja meeskond!!

Pärast tänast tööpäeva võin öelda küll, et ma ei taha päris pikka aega ühtegi soomlast näha. No ole vait kui närvi nad mind ajasid. Pool praami baarist oli reserveeritud mingile soomlaste grupile. Ühel hetkel vajusid nad kõik kohale ja nõudsid süüa. Lollid olid nad ka, sest ei saanud aru, et peavad ise toidu tellima ja alles siis viime viimase lauda. Tegid seal nägusid ja mölisesid ja midagi aru ei saanud kui neile öeldi: ''PALUN OODAKE, TEIE PRAAD TULEB KOHE!!'' Või kui tulin lauda ühe praega, tõstsid kõik oma käed üles või vibutasid sootuks teise laua suunas, nagu ma oleksin kuratteab mismoodi pange pannud. Mul oli vahepeal tunne, et virutan neile kõigile need praed näkku. Oleks vaadanud kes siis näppe vibutab.

Sirlega tööl just arutasime, et kui suveks praamile kavatseme minna, peame suures koguses riideid hankima. Nagu klienditeenindajale kohane, peab ta kandma heledat pluusi ning tumedaid pükse. Ja veel arvestades fakti, et töö kestab nädal aega, peab neid olema tohhuijaa. Ja vat mis ütleb üks tark inimene mulle täna:

Today's fortune: You are going to have some new clothes.

Muidu on nii, et pean passima kuratteab mis kellani üleval. Lubasin päeval õele kaineautojuht olla. Ja kohe üldse pole õrnaaimugi mis kella paiku see ennast koju viitsib ajada. Tegelt tahaks kõik oma magamata jäänud tunnid ära magada ja nii hea oleks. Homse päeva peaks pühendama sajaprotsendiliselt Tammsaare kirjandile ja Kristjan Raua referaadile, mis mul endiselt valmis pole, ning muidugi ajaloo üleminekueksamile. Vast äkki on homme ilus ilm ja ma saan rõdul päikest võtta ja vajalike koolitükke teha. See oleks väga viis.

God, god, why did you put so many assholes in the world at the same time?

2008-05-22T19:14:00.003+03:00

Ma tunnen, kuidas kooli lõpuni on üks päev. Ma tunnen kuidas see jõuab järjest kiirem ja kiirem minuni. Hoopis hästi sain omal hinded kõik korda. Pääsesin suvetöödest ja puha. Natuke aega tagasi lõpetasin raamatute lahtipakkimise. Kuradi hea tunne on mööda kooli õpinguraamatuga ringi joosta ja viimaseid hindeid sisse koguda. Mmmm I like. Muidu mainiks ära, et täna oli mul elu viimane keemia tund. Huvitav, kas ma põletan keemiavihikud kohe, või ootan veel tsipa?
Homme lähme näiteks Sirlega praami peale oma suvetöökohaga tutvuma. Arvatavasti passime seal terve nädalavahetuse. Pikad tööpäevad + palju ajaloo õppimist! :/ Ei teagi nüüd. Kõik on juba ajaloo üleminekueksamiks õppima hakanud. Ma isiklikult pole seda lehtegi korralikult uurinud. Sittsitt.
Nüüd aga pole mul üldse jututuju ja tahaks hoopis voodisse pugeda ja magama jääda. Kahjuks on mul selline nälg, et uni ka ei võta.

Natuke pilte meie Saaremaast.

2008-05-20T23:05:00.007+03:00

Ma vihkan maailma(loe:olen natuke emo).

2008-05-20T21:41:00.002+03:00

Ausaltöeldes tunnen ma ennast sutsu naljakalt. Ma ei teagi kas on õigem öelda, et ma olen omadega mäel, või hoopis kuskil pinnase sees väga sügaval. Ma ei oska hetkel nagu seisukohta võtta, kas ma peaksin rõõmustama selle üle, et kooli on jäänud umbestäpselt 3 päeva ning peale mida hakkab vabadus, või peaksin ma padja kaissu võtma ja kurvastama oma suhteliselt kehva seisu pärast. Seisu all mõtlen ma nii kooli kui ka eraelu. Kõik on suhteliselt sitasti. See on päris ilusti öeldud küll. :)

Muidu eelnevatest päevadest vbolla nii palju, et käisin oma 87.lennuga Saaremaal. Sellest ei kujunenud küll minu lemmiktrip, kuid siiski tore ja armas ja meie 87.lend ikkagi. Eriti toredaks tegid selle tripi minu armsad toakaaslased - Ann, Teele, Merily ja Markku. Võib vist öelda, et ma pole viimase aasta jooksul nii palju vist naernudki, kui ma seda tegin selle kahe päeva jooksul. Alustades minu sinikaid täis nokkimisest ja lõpetades mummmacheri naljadega. No ma ei tea, kui kõhud haiged ei olnud. Ka alkoholi sai suurtes kogustes tarbitud ja no muidugi väga suur osa ka tarbimata, sest mind õnnistati pühapäeval juberäige pohmelliga. See tähendas seda, et ma magasin terve päev põhimõtteliselt. Aga see ei määra. Kõik oli nunnu kui lill ja pole siin viriseda midagi. Ainult mõned pisiasjad, millest ma endiselt üle ega ümber ei saa.

Üldiselt on lood nii, et natuke olen isegi uhke enda üle. Olen suutnud oma hinded peaaegu korda teha. Keemia sain üle suure vedamise ikkagi 3. Nüüd on ainult bioloogia veel, mis hüüab appi. Kahjuks on ainuke aeg mul midagi teha homme ja kohe üldse ei jaksa ennast õppimislainele viia. Pea on pulki täis ja mõtted hoopis millegil muul. Natuke niru tegelikult, sest no koolilõpus võiks vähemalt ennast kätte võtta ja mõni hinnegi ära parandada, mis jäänud on. :/ Oleks siis asi selles, et ma lihtsalt ei viitsi või lihtsalt istun arvutis, aga ei. Ma ei suuda keskenduda õppimisele, sest midagi muud on toimumas. Lendan oma peas kuskil ma ei tea kus. Totaalselt hajevil. Täna näiteks kui Grootaga kaupsi läksin, unustasin auto uksed lukku panna. No milline idioot. :)

Mind ootab voodi peal hunnik Kristjan Raua raamatuid koos bioloogiaga. Tundub, et mul ei jää muud üle kui hakata ikkagi õppima ja ükskord ometi targaks saada.

2008-05-17T10:15:00.001+03:00

Lapsed lähme saarde!!!

Hirmus

2008-05-16T23:54:00.002+03:00

Sain just oma esimese kogemuse mentidega. Ausaltöeldes mul siiani käed ja jalad värisevad. Aru ma küll ei saa miks, aga nad värisevad ja terve tee Topult Haapsallu ei suutnud ma autokiirust kiiremaks ajada kui 70, sest jalad tegid kõike muud. See on arvatavasti sellest ehmatusest mis ma sain. Iseenesest on õues pime kui kotis ja ma ei ajanud autokiirust muidu ka suureks (mingi max kuni 80 - kitsed ja muudloomad keda seal kandis on MILJONEID, u know). Mu tähelepanu oli üsnagi tee äärtele suunatud, kui äkki näen tahavaatepeeglist, kuidas ment taga vilgub. Hetkeks tuli jube kaagi tunne. Kaagi, kes on just millegiga hakkama saanud, ntks rämedalt kiirust ületanud või mida iganes. Aga ei, ma võin mainida,et kiirus oli max 70 :D. Egas midagi. Läksin jube närvi ja ei osanud midagi teha. Ajasin auto tee äärde, avasin akna ja otsisin välja oma dokumendid. Täitsa sõbralik ment oli isegi. Tupsule ta ainult ei meeldinud ja lõugas jubedalt ta peale. Konstaabel ainult küsis: "Kuri koer ka autos kaasas jah? :)" Jube naljakaks teeb asja veel see, et ma kupatasin oma purjus vanemad taha ja meie Grootaga istusime ees. See võis päris naljakas vaatepilt olla, kuidas tibid on oma vanemad taha istuma ajanud.
Pärast kontrolli istusin natuke rooli taga ja üritasin mitte suurest närvist kõiki oma asju ära lõhkuda. Asi ei olnud ju üldsegi hull, ainult väike kontroll. Proovisin seda endale seal istudes ka sisendada. Aga ma läksin nii närvi.Värisesin ülekere. Umbes selline tunne oli, nagu ARK'i sõidueksamil (see jalgade värin jne). Terve tee Haapsallu venisin miski 70km/h. :D Jubejubejube.
Ühes asjas ma muidugi pettusin. Ma oleksin tahtnud puhuda ka. Ma endiselt tahan endale seda toru saada. Kui alakana oli eesmärk see, et saan puhuda ja mentidele mööda nina lüüa, et olen kaine, siis praegu on see, et saan neile vasta kukalt lüüa, et istun roolis kaine peaga. Ja seda toru oleks ma jubedalt tahtnud. Aga DAMN ma ei saanud. Ju ta vist arvas, et ega kui vanemad on autos, siis vist kaine olen küll.

Iseenesest käisin täna Anni juures ka vahepeal. Veetsin seal vahvad 30-45 minutit. Lõikusime oma salati ära, mille homme Saaremaale kaasa võtame ja sõime jäätisega pannkooke. Mõnnaa.
Saaremaast vbolla nii palju, et ma juba praegu kardan seda jubedalt. Ma ei taha teada mis seal kõik toimuma hakkab. :D Esialgu võib vist öelda, et tuleb maailma räigeim JOOMING. Isegi Samm ütles oma sõna ''Kõik, kes on alla 18, juua ei tohi. Ülejäänud on ükskõik. Ainult et mõistuse piirides. Ja suitsud korjake minu nina alt ära ja konisid igalepoole laiali ei viska!'' Noh, mis ma öelda oskan - normal ;).

Aga davai, kell on päris mitu aega ja hommikul vara äratus. Närv vajab rahunemist ja voodi kutsub.

PS! Mul meenus just üks asi, mida tingimata mainida tahtsin. Nüüd õhtul, tulime tuttavate juurest. Elavad ju maal ja hästi pime oli. Midagi õieti ei näinudki. Äkki Groota karjub:"MADU!" Tra, ja nüüd mõtle, kas see oli tüng või jaa :). Mul jäi nii kuradi vähe, et tal viimased hambad suust välja lüüa. Arvestades mu ussifoobiat, olen ma selleks täiesti võimeline...Mulle ei meeldi lollid lapsed, absoluutselt.

Don't... you'll ruin it.

2008-05-12T17:23:00.003+03:00

Viimasest postitusest on tükktükk aega möödas. Ega pole viitsinud ja aega pole ka nagu saanud väga.
Oli alles üks vahva ja hoopis teistmoodi nädalavahetus minul. Nimelt käisin ma ju reedel ARK'is ja võtsin endale vajalikud kriipsud, et ma sõita saaksin kuni load käes.
Algul oli küll tükktööd nägemist selle autosõiduga. Nimelt tekitas raskusi fakt, et enne pean ma isaga linnasõidu tegema kui auto enda kätte saan. Egas midagi. Tegin sõidu ära ja läks kärutamiseks :). Reede õhtu möödus piffe täis autos, aknad lahti, tuul vuhises kõrvus, äräme träna lõugas ja tunne oli niii kuradi hea. Jõhker ossi tunne oli isegi kui me sellistena mööda linna ringi kärutasime. :D
Samamoodi möödus meil ka laupäev. Ja ma hakkasin selle kõige peale mõtlema, et mis on saanud näiteks pidudest, ilma milleta ei möödunud meil mitteükski nädalavahetus varem? :D Nüüd ma näiteks isegi ei mõlenud sellele, et kas kuskil on midagi toimumas. Aga mis sa kurta oskad, kui place olemas on - mu auto ^^.
Pühapäeval käisime tsikkidega(sealhulgas Tupsununnu) Roostal. Just seal rannas, varbad liiva sees ja päike kõrvetamas, tundsin ma seda suve tunnet. Seda piiritut vabadust mis on ainult suvel. Mmm I like.
Täna ma näiteks pean hoopis palju õppima, sest homseks on päris palju teha. Alustades Tammsaare kirjandist ja lõpetades igast muude järelvastamistega. Ahja, järelvastamistest võib-olla nii palju, et ma tegin oma vanematega diili. See tähendab, nemad tegid minuga, et enne töö siis lõbu. Tõlkes tähendaks see siis seda, et kui ma autoga ringi tahan sõita, siis pean oma hinded korda tegema. :/ Veits sitt diil, aga pole midagi teha.

Eijah. Nüüd on õppima minek, sest ma just avastasin, et täna on maailma parim film telekast - A Lot Like Love - ja seda ei saa ma mitte vaatamata jätta.

Aitab küll.

2008-05-06T22:53:00.002+03:00

Mõtlesin hetkeks puhkust võtta suurest füüsika tuupimisest. Mul jääb igakorraga aina rohkem selline mulje, et füüsikat ei hakka mina mittekunagi jagama, olenemata sellest ajast, mis ma olen kõik selle pähetagumiseks kulutanud. Praegugi olen õpikust vajalikud osad mitmeid kordi läbi lugenud, vajalikud laused allajooninud, vihik on põhimõtteliseks kapsaks lehitsetud. Aga ei, ega sellest ei piisa. Ma võin öelda, et ma ei saa mittemidagi aru! Okei, ütleme, et ma võin ju mingi Ampere mingi jõu seaduse ja muu säärase sõnasõnalt pähe tuupida, aga mida ma sellest saan? Mittesittagi. :D Jube närvi ajab tegelikult, sest ma ei oska sellisena mittekuidagi mingiks kontrolltööks valmistuda. Ja paraku on nii, et ma pean selle väga kindlalt positiivse saama. Jube ajunuss on need viimased koolinädalad. Eriti veel siis, kui oled terve detsembri, jaanuari, veebruari jt eelnevad kuud kooli mugavalt ülelasknud nagu MA! Kõik tööd on tegemata või kahed, mis nüüd vajavad kiiremaskorras parandamist.
Täna võttis isegi mu ema hinneteteema üles, sest neljapäeval saan ma arvatavasti teada, kas suveks on mul praamil töö või mitte. Ja kui peaks juhtuma, et ma jään kuskil suvetööle, siis see ju tähendab seda, et pole tööd, pole raha, pole mittesittagi!
Ei, tegelikult mulle meeldib see mõte, et koolilõpuni on kõigest paar nädalat. Mulle meeldib see nii kuradi väga, et ma ei jõua seda enam ära oodata. ^^

Muidu on nii, et ega mul suurt midagi rääkida polnudki. Koolipäev oli suhteliselt tavaline ja seetõttu ei pidanud ma vajalikuks sellest üksikasjalikult kõnelda. Võib-olla võin ära märkida, et ma võtsin kogu oma julguse kokku ja läksin täna vana raudtee peale jooksma. Suurest ussihirmust rabatud nagu ma olen. Aga vist oli õnnepäev mul, sest ühtegi roomajat mu tee peale täna ei jäänud. I like. :)

Nüüd aga lähen ronin oma voodisse teki alla. Võtan oma füüsika õpikud/lehed ja valge tee endaga ühes ja saan targaks (nii palju kui see võimalik on). Ma loodan, et ikka saan, sest ma olen magnetismis ikka üsna loll praegu. :/

2008-05-05T23:08:00.002+03:00

Mul just meenus üks naljakas asi mis ma täna hommikul raadiost kuulsin. Star FM'is oli miski saade ''Naine vs mees'' ja seal oli üks mingi selline küsimus, et millega veetakse Austraalias mingistmingist ajast surnuid. Ja oh sa imet, mis vastus oli. Tangiga veetakse. Ja põhjus on see, et väga suur osa elanikkonnast on ülekaalulised XD See võib päris hull vaatepilt olla - matuse rongkäik ja tank eesotsas, sest inimene, kes eksju hingeheitis, oli nii paks, et ei mahtunud autopeale. :/

Muidu on täna siuke nunnu päev, et hakkasin doonoriks.

Ja ma vaatasn just maailma head filmi - ''Just Friends''. Nii nunnu.

2008-05-03T13:49:00.001+03:00

Kõik, mis ma hetkel öelda oskan, on - HAKKAMA SAIN RAISK!!

Müstika!

2008-05-03T05:25:00.002+03:00

Ma võin öelda, et kell on hommik 5 läbi ja ma olen üleval! Vabatahtlikult kusjuures. Ma nüüd ei saagi päris täpselt aru mis mul magada ei lase. Kas see on jube närv mis mu sees möllab seoses hommikuse sõidueksamiga, või on need tänavatel liikuvad ja karjuvad noored, või see mõnus hommikulõhn mis aknast sisse tuleb, või need vägarämedalt lõugavad linnud. No ma ei tea. Ma arvan, et üsna reaalne on see esimene variant, sest ma olen tegelt ka rämedalt närvis! Mõte sellest, et ma võin mingisuguse eriti haige asjaga pange panna ja selle tagajärjel läbi kukkuda, paneb mu nutma. Tegelt ka. Ma lihtsalt tahan oma lube juba nii nii väga.
Aga muidu eelnevatest päevadest äkki nii palju, et Volbriöö möödus mul võrreldes mõnega väga rahulikult. Väike grillimispidu oli meil. Muidugi kõik ei läinud hoopiski plaanipäraselt. Ilm läks jube niruks. Istusime seal kuuekesi laua taga, kõigil kasukad seljas. Aga pole viga. Hiljem kärsatasime endale mõned vahukommid ja värki. Oh seda mõnusat kärsahaisu, mis pärast riietel, juustel, kätel oli ^^. Õhtupoole liikusime tuppa. Seal tiksusime niisama kuni hakkas Nip/tuck. Iseenesestmõistetav, et ma asusin jubekindlalt seda vaatama. :D Seriaal vaadatud, läks koju. Tegin omaarust jubeda julgustüki, minnes üksi pimedas mööda raudteed. Ma kardan seda kohta pimedas nagu tuld. Mitte, et mul nii väga põhjust oleks, aga nagu ikka kuidagi kõhe on või nii.
Kodus otsustasin, et teen algust Anni käest saadud Step Up'idega. Ooo, ja ma võin öelda, see oli kuradi hea mõte. Sest no pole paremat filmi o-le-mas!
Neljapäev möödus mul näiteks nii, et ma võtsin vahelduvaeduga päikest. See küll vilkus nigu diskolamp taevas pilvedega võidu, aga no ikka parem kui mittemidagi. Üksaeg saatsin oma vanemad ilusti minema ja hakkasin Step Up 2 vaatama. Ooi, ma juba mainisin, et ma olin juba esimesest osast jube vaimustuses? No ma võin öelda, et need on 100% mu lemmikfilmid nüüd. Aga mitte, et ma oleks teistosa alguses lõpuni näinud. Läksin käisin vahepeal hoopis Madikeni juures. Seal oli väike külalisteõhtu. Mitteküll eriti fun minujaoks, sellesmõttes, et ma olen purukaine ja teised mitte nii väga, agaaa. Sai ikka meenutatud vanu aegu (me neljakesi - Triin, Madiken, Liina, ma). Ja muidugi ma võiks ära mainida, et mind pole ükski koer enne nii kiusanud, kui seda tegi Madikeni oma. Mul vist olid väga tugevad Tupsu lõhnad juures või ma ei tea. Igatahes see koer oli mul nigu takjas küljes kogu aeg.
Sealt liikusin ka mingi aeg koju ära ja asusin hoopis Step Up 2 'te edasi vaatama. Reede, reede, reede. See oli alles eile ja ma juba ei mäleta mis ma tegin. Midagi ei teinud vist. Tiksusin niisama. Sõitsin Herr Luigega ja kõik. AAAH!!! Võin öelda, et ussihooaeg on igati uhkelt alanud. Mina siis läksin niisama jooksma nagu ikka, kui äkki on tee peal lihtsalt RÄSTIK! Saad sa aru. See kõigejubedam! Ja ta oli must umbes täpselt 30cm kaugusel ja ma pidin suurest hirmust võssa lendama, aga see tundus liiga jube, sest äkki on neid seal veel rohkem? :/ Kahjuks pidin temast kaks korda möödma. St, ta oli tagasi tulles ikka samakohapeal. Ma võin oletada, et äkki ta oli surnud, või siis ta lihtsalt rämedalt poosetas päikesekäes. Oh dear god. :/
Oijummel. Ma olen siin 20 minti kirjutanud, oma une arvelt. Ja mul on hetkel tunne, et äkki ma isegi suudaks uuesti magama jääda, sest mul nagu natuke oleks uni või ma ei tea.

Ma tooks välja võib-olla mu päeva säravama hetke.

Ma: ''Emme, miks mu käed sirgu ei lähe? Vaata nad jäävad jmala kõveraks.''
Emme: ''Väärakas.''

:/

2008-04-30T15:44:00.002+03:00

Ma võin öelda, et mul on kuradi kopp ees. Ma jooksen nigu kutsikas kõigil järgi, et pidevalt teistele meelejärgi olla. Ma ütlen üht - ma olen väsinud sellest! Mul on nii kuradi kõrini. Ma ei saa enam mittemidagi teha, et kellegil poleks jälle midagi öelda selle kohta. Sitt tuju on mul ka ja mul ei ole mittemingisugust tuju mittekuhugi minna. Poeks kuhugi peitu ja oleks niisama kolmekesti - tead küll - me, myself and I.
Põhimõtteliselt oli koolipäev üks suur õudus. Vähe sellest, et see oli kõige mõttetum koolipäev üldse, paistis õues päike ja ilm oli nii kuum. Selleasemel, et umbses klassiruumis passida, oleksin ma tahtnud hoopis päevitada või muud sellist. Arvestades veel fakti, et kõik meie 4 vabapäeva lubas vihma. Ainuke asi, mis mind veel koolipäeva lõpuni suutis hoida on see, et täna on sellenädala viimane tööpäev ja nüüd tuleb mitumitu puhkusepäeva! Yeah, I like.
Just tulin õuest. Istusin tund aega päikese käes (vähemalt sedagi). Ja nüüd üritan ennast kokku võtta, et tujuparanduseks jooksma minna. Kuidagi ei vea välja aint. Varsti on juba Anni juurde minek ka ja - väike grill, u know. Aga muidu on täna täiesti Volbriöö ja mul käib see täiega pinda. Õhh. :/

Sitt päev ja jutt lühike. Kõik.

2008-04-28T14:23:00.001+03:00

Today's fortune: You will spend old age in comfort and material wealth.

No kurat, mis värk on? :D

2008-04-27T19:17:00.001+03:00

Today's fortune: You are going to have a very comfortable old age

And it's time for me to face that perfect day.

2008-04-27T19:10:00.000+03:00

Minuarust on see kummaline, kuidas me suudame tahest tahtmata teha oma nädalavahetustest täiesti eraldi universiumi. Võrreldes seda elu, mida me elame esmaspäeva hommiku kella 6st kuni reedese koolipäeva lõpuni, pole isegi võrreldav sellega, mida me teeme nädalavahetusel! See on nagu täiesti muu elu. Mittekunagi ei teeks kooliajal selliseid lollustükke nagu neid juhtub nädalavahetusel. Ja üldse on siis inimesed hoopis teistsugused.
Näiteks, kui mulle tuleks koolis mingi suvaline piff vastu, ma ei oskaks eluski ettekujutada milline ta kooliväliselt olla võiks. Võtame näiteks kohe mu lemmikplixi Teele. No tuleb vastu, vaatad: ''Ah, mingi vaikne, kodune plika. Nkn kõik viied ka. Õpib kogu aeg.'' Eijah, aga kui nüüd päris aus olla, on Teele sellisele tüübile hoopis vastand. :D
Miks ma sellest rääkima hakkasin..Mul on seljataga päris vahva nädalavahetus. Algas see sellega, et reedel oli kõige ilusam päev maailmas. Soe ja kõik. Suvi oli hommikust peale südames igatepidi. Koolipäev läks ka nii kiirelt, et ei pannud tähelegi. Aga eriti ilusaks tegi selle päeva see, et minu armas Getu tuli Haapsallu. Ja seda ei juhtu üldse tihti. Sellepuhul me otsustasime Africasse minna. Esimene klubiskäik selliste piffide - normaalne ma arvan. :D
Igatahes. Kuskil õhtul saime Teelega kokku ja seadsime sammud linna poole. Terve tee arutasime Teelega, mis valemiga me peale klubiskäiku koju saame. Mul muidugi oli probleem väiksem, aga kuidas Teele?? See oli suure küsimärgi all, sest nagu teada, elab Teele kuskil..mujal. Kooli juures tulid Getu ja Sirle ka. Läksime neljakesi pubisse. Alustasime seal. St võtsime kerged siidrid asjad. Getu käis isegi karaoket laulmas..üksi kusjuures. See oli midagi uut! :D Poole üheni kuskil istusime pubis, hiljem seadsime sammud klubisse. Vehkisime tahtsu hommikutundideni. Mina taaskord skoorisin 102'ga, millepärast mul ka suhteliselt häbi on..jälle! Aga see ei määra. Peale pidu oli isegi nalja nabani. Saatsime Getu takso peale ja jäime siis Teelega kaupsi ette tsillima. Saime kahe mehega tuttavaks. Keilast vist olid nad pärit ja niuksed kinovennad. Ma naersin kõhtkõveras terve aja. Hiljem saime veel autogagi koju. See oli ju fantastiline, sest no Teelega me just enne olime arutanud, et kojuminekuga tuleb jama. Aga ei, sõbrad saime...autoga sõbrad.
Teelega otsustasime, et maksku mis maksab, aga meie läheme lähiajal Rakverre. Külastame kindlalt mõnda head klubi, mida Getu teab ja kõik!
Hommikul olin enda imestuseks väga vara üleval. Arvestades seda, et ma kuskil poole viiest koju jõudsin, ärkasin ma kümnest. Ma olin nii unine, et ei suutnud enam magada. Saatsin hoopis oma vanemad ilusti Tallinna ja võtsin mõned tunnid päikest. Ma olen oma suvehooaega igati alustanud korraliku päikesevõtuga. Peale hakkas ka nii ilusti. Randid on lausa. Täna päevitasin samasuure hooga peale veel, niiet eks ma hiljem näen kui hästi ma täna päevitusin. Lihtsalt nii kuradi hea tunne on, kui päike selga põletab, südames on selline rahu ja kõrvas heliseb kas minu lemmik suvemuss või Bob Marley oma ''Sun is shining, the weather is sweeet..'' 'ga. Suurest päevitamisest sain ma aga sellise peavalu, mis niidab mind igatepidi. Suure hädaga sain inka raamatu läbi loetud ja nüüd veel ühtteist teha (loe:vene keelt pähe tuupida).
Muidu olen enda peale kuri, sest pole jõudnud jooksma. Eile ei käinud ja arvatavasti ei jõua tänagi. Mul on siuke pesatuju, et mittemiski ei tõmba mind minu voodist välja. Parem õpin ja olen niisama.

Here we go again..

2008-04-23T23:11:00.005+03:00

Tahaks öelda, et mul on kuradi hea tuju ja und pole üldse. Lausa isu on kõik asjad korralikult ära õppida ja homme viisi korjata. Paraku pole asjad kohe üldse nii. Kell on nii palju, et mul on juba vaikselt uneaeg, pooled asjad on õppimata ja ega tuju ka kiita pole. Tundub, et möllab miski kevadväsimus-stress? Õhh. :/
Iseenesest päev oli ilus, kui välja jätta mu säravad saavutused koolis. Suutsin kraapida endale kaks järjekordset 2te, mis vajavad kiiremaskorras järeletegemist. Muidugi olid need vene keel ning matemaatika oma armsate protsentülesannetega. Muidu oli ikka nii, et vahetunnid täis päikest ning suveigatsust. Igapäevaga ma tunnen aina rohkem, kui see suvi jõuab järjest ja järjest lähemale. Lausa uskumatu, et juba kuskil kuuaja pärast lõpeb kool ning see kaua oodatud suvevaheaeg on käes. Muidugi enne seda pean ma ennast korralikult kättevõtma ja jõudsalt töid hakkama parandama. Vastaseljuhul on pilt mu õpinguraamatus üsna nutune ning ka klassilõpetamise lootus on kui pühitud.
Üldiselt on praegu lood nii, et silm vajub vägisi kinni ja voodi kutsub magama. Samavägevalt kutsuvad ka inka sõnad, mis kohe üldse pähe ei jää. Aga pole midagi. Elan üle.
Muidu, täna sain teada, et HU?'l (ehk siis Hannaliisa Uusmaal) on uus lugu. Juba see mõte, et tal midagi uut on välja tulnud, ajas judinad peale. Kerge lootusesäde muidugi oli, et äkki seekord tuleb midagi etemat kui seda oli hitt ''Absoluutselt'' (sellega on omateema), aga no kui ma võtsin sõnad ette ja õieti lugesin mida ta laulab..no ma ei tea. Siukse laulu oskan isegi ma kokku väänata.

HU? - Depressiivsed Eesti väikelinnad

Depressiivsed Eesti väikelinnad
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad
kus ringi jalutavad noored kaunid emad
ja nende emad, kes pole enam kenad

depressiivsed Eesti väikelinnad
kus õhtul pole mitte kuhugile minna
kus elu unistus on kasutatud bemar
või eramaja ning suur-suur-suur-suur peenar

seal mehed alalõpmata on täis
seal Smilers ikka suvetuuril käib
seal jaanitulel alati saab keegi lõuga
seal raha teenitakse toore jõuga

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
mmm-mmm-mm
seal alevid ja asulad ja külad

depressiivsed Eesti väikelinnad
meil väga tihti pole põhjust sinna minna
kus igalpool ei voha hullult kaubandus
kus mõned endiselt ei lukustagi ust

depressiivsed Eesti väikelinnad
sind justkui ajaks naerma,
kuuldes mõnda nime neist
sa justkui häbeneks,
kui keegi küsib mõnda neist
sul on üks saladus, sa oled ühest neist

seal kõiki tunned hästi nimepidi
on kask ja tamm ja kuusk ja lepp ja saarepuu
seal lemmik spordiala meeleheide
sa olid oma klassi parim
sa olid oma maja parim

seal depressiivsed Eesti väikelinnad
sa olid oma maja parim
sa olid oma linna parim
sa olid oma klassi parim...

Nüüd aga kell tiksub üsna mitu ja voodi tundub siiski veidi ahvatlevam kui inka sõnad. Tundub, et lasen taaskord kooli mõnusalt üle. :)

2008-04-18T21:59:00.006+03:00

Öö minu akna taga!

I got a basket full of lemons and they all taste the same..

2008-04-18T19:42:00.006+03:00

Ülikiirelt kättejõudnud reede on käes. Küllaltki pingeline nädal seljataga. Ma praegu ei teagi, mis selle nii hirmus pingeliseks tegi. Õppimist suurt polndki. Aga see oli üsna raske nädal ikka. Võiks ju arvata, et ‘’oo reede on, väike pingelangus ja piduu!’’ Ei, tegelt pole nii. Ausaltöeldes on mul selline tunne, et tahaks lihtsalt voodisse ronida ja ennast kõrra tõmmata ja magada kuni uni ära läheb. Või äärmiseljuhul olla ikkagi voodis keras ja vaadata näiteks Losti või mõnda muud väga head seriaali/filmi. Aga ei, hoopis tuleb mul tänane õhtu veeta vist “Tõde ja õiguse” seltsis, sest mul on vaja see teisipäevaks läbi lugeda. Paraku on sinnani mingi üks päev ja homme mul lugeda aega pole. :D Niiet ma pean tänase õhtu täielrinnal ära kasutama ja LUGEMA.

Algul oli meil Teelega plaan, et lähme hoopis klubisse. Täna on seal Dj Sash (vast igaüks teab tema lugu ‘’Ecuadoooooooor”). Paraku Teele polnud nõus 100 eeku välja käima, niiet see plaan kadus. Ta tuli välja hoopis veel hullema mõttega, mis kunagi mõelda võib – Obokasse minna. No kes teeks mulle sellise ettepaneku? Arvestades seda, millised olid minu seiklused seal eelmine nv, siis ma kohe kindlasti ei lähe sinna veel nii pea. :D

Täna tegin oma elu ühe suurima julgustüki – ma ostsin endale valged teksad ja eriti avara dekolteega pluusi. Mõlemad on üli ilusad, aga päris harjumatu on, sest a) mul on üldiselt olnud kõik püksid tumedad, niiet lumivalgete pükstega tuleb kõvasti harjuda ja b) ma pole eriti harjunud käima väga avarate pluusidega (kes mind mu roosa pluusiga näinud on, teab :D). Ei aga misasja. Homme on mu isa sünnipäevapidu ja ma pean seal ju ometi viisakas välja nägema ja see väljaminek oli lausa vajalik. Vastaseljuhul oleks ma kõigi ülikondade ja maani kleitide vahel oma vanside ja lohvakate teksadega lipanud.

Homsega seoses on üldse veidi veidrad plaanid. Ma polegi päris hästi arusaanud, mis ma nüüd teen. Võib juhtuda, et ma kohe kindlasti ei mahu homme koju magama, kuna enamvähem kõik mu sugulased tulevad isa juubelit tähistama ja hiljem on vaja nad kuhugi mahutada. See tähendab seda, et kohe kindlasti läheb minu magamistuba kasutusse. Jääb vaid loota, et ma lähen koos Teelega Paliverre ja saan seal magada. :D Seda, mida Teele seal tegema hakkab, pole mul õrnaaimugi. Mina ainult magan.

Preachers on the podium speaking of saints
Prophets on the sidewalk begging for change
Old ladies laughing from the fire escape, cursing my name
I got a basket full of lemons and they all taste the same
A window and a pigeon with a broken wing
You can spend you whole life working for something,
Just to have it taken away
People walk around pushing back their debts
Wearing pay checks like necklaces and bracelets
Talking 'bout nothing, not thinking 'bout death
Every little heartbeat, every little breath
People walk a tight rope on a razor’s edge
Carrying their hurt and hatred and weapons
It could be a bomb, or a bullet, or a pen
Or a thought, or a word, or a sentence

Brett Dennen - Ain't No Reason (L)

Ei, aga nüüd lähen ma kuhugi mujale ja valutan jubedalt peab. Vähe sellest, et mu näpp mädaneb otsast, on mul nii räme peavalu, et ma lihtsalt suren valu kätte. Näpuga juhtus see, et mul õnnestus hüppenööriga eile näpul nahk maha hõõruda. Oi kui valus on. :) Heameelega teeks pilti sellest iludusest ja paneks siia üles. :D Aga ma arvan, et parem mitte.

2008-04-15T21:42:00.002+03:00

Lõpetasin just armsalt ja toredalt lipikute meisterdamise. Lipikute, kus peal ilutsevad vene keele sõnad. Mmm, I like....NOT. Vene keel pole just mu lemmikute seast, nagu teada on. :D Ja selle õppimine on peaaegu et vastmeelne mulle igatepidi. Aga no mis teha.
Päeval võtsin julguse kokku ja helistasin kellegile Liivile. See kõne oli seotud siis mu suvetööga praamil. Olin jube närvis, nagu arvata oligi, aga üritasin igati armsa mulje endast jätta. Hetk tagasi saatsingi oma CV ära, niiet ehk varsti kuuleb kas mul on võimalust sinna saada või mitte. Kuigi ärämedalt tsill oleks, kui saaks terve suvi ntks Saaremaa praamipeal olla. Kõik maailma inimesed käivad suvel Saaremaal ja oli kui vinge see oleks. Ja mis kõige tähtsam, palk on seal päääris hea.
Ma ajasin kõigekäigus Merilyle ka isu peale, niiet ta vist helistas ka sinna ja teatas, et soovib praami peal tööd teha suvel. Muidugi oleks SUPER kui saakski ja me veel ühel ajal ja sama praami peal. Oooo supeeer!
Täna veetsin tunnikese Herr Luige seltsis ka. Ta oli päris üllatunud, et ma ikka veel pole lube ära teinud. Ja mölises natuke, et ma nii palju edasi lükanud olen kõike. Ei, aga muidu oli ta üli heas tujus. Naeris ja rääkis juttu kogu aeg. Ütles, et kui arvestada fakti, et ma pole kolm kuud autoga sõitnud, sõidan ma päris hästi. Lubasin talle, et hommepäev võtan ARKiga uuesti ühendust ja panen ennast sõidueksamile kirja. Oh dear god. :S Mu õudus saab varsti tõeks. Ma arvan, et ma lihtsalt ei suuda magada öö enne eksamit, sest ma ei oska parkida!!
Nüüd aga on lood hoopis nii, et mul tegelt polnudki plaanis kirjutada siia midagi. Sest no mul pm midagi huvitavat nkn ei toimu ja no misjaoks on vaja niisama udujuttu ajada. Ma ei saaa aru. Ma lähen parem ja harin ennast vene keeles ja saan homme hea hinde ^^.

tseki seda!

We'll dream about somewhere, our smoke will fill the air..

2008-04-14T20:54:00.002+03:00

Mul oli plaanis teha üks tubli koolijutsiõhtu. Ma kavatsesin kõik vajalikud asjad ära õppida ja alustada isegi "Tõde ja õiguse" lugemisega. Paraku peab mainima, et ma absoluutselt ei viitsi. Aga no mis sa teed. Rumalus vajab hävitamist, niiet ma pean ikka rõõmsalt edasi õppima vahvaid eestikeelseid võõrsõnu, nagu blamaaž, šedööver, nivelleerima jnejne. Igasugu ilusaid sõnu, mille tähendusi ma pean samuti teadma. Mainiks, et leht on umbes täpselt A4 ja mõlemalt poolt täis ja kohe üldse ei viitsi õppida. Hoopis parem tundub praegu C.S.i Kriminalistide vaatamine kui aus olla.
Aga olgu. Õhtu pole enam kaugeltki poisike, niiet laps läheb õppima tagasi.

Aitab lollustest!

2008-04-14T16:01:00.003+03:00

Kirjutamine on kuidagi soiku jäänud. Pole piisavalt hakkamist, et kirjutama hakata vist. Vahepeal on väga palju juhtunud. Võiks isegi öelda, et parajalt tugev ja rasvane rõhk sõnal väga.

No mis ma oskan öelda. Reede oli mul kodune, Dr House'i ja kõige seltsis. Juba päris varakult läksin magama isegi.
Laupäev oli hoopis teistmoodi. Ärkasin poole kümnest. Vara või mis? Aga mul tuli kohutavalt hea mõte. Õues paistis päike ja ilm oli nii kuradi ilus. Ja see mõte oli kui rusikas silmaauku. Nimelt tuli mul idee, et võiks minna nüüdsama kohe piipu tegema, kuhugi õue. See oleks nagu meie kevade algus, selleaastane esimene piibutamine õues. Nii ma võtsingi Merily ja kõigiga ühendust. Kella ühest saime kokku. Läksime staadionile. Vesipiip, killerkarukommid, õlu ja minu armsad Merily, Sirle ja Ann - mida veel tahta, ausõna. Kevad tuli kui lill mu õuele. Mingi aeg liitusid meiega veel Jaan ja Väino. Ja nii ta läks. Vihmapilved hakkasid taevasse kogunema ja me pidime oma ilusa istumise lõpetama. Iga roju oma koju. Mina avastasin teel koju taevast kas väga tumeda vihmapilve, või midagi suitses. See must kogu liikus liiga kiiresti, niiet järelikult oli suitsupilv. Ma läksin nii närvi, sest see tuli üsna minu kodu juurest. Helistasin kohe emale. Aga tuli hoopis välja, et Uuemõisas kuskil mingi ladu põles. Kõik kohad olid rämedat suitsuhaisu täis. Päris jube oli.
Õhtust ma siinkohal ei räägiks midagi, sest see on rohkem kui mööda. Ja ma teeks KÕIK, et seda kõike poleks juhtunud. Sain Merily käest jube hea lause, mis mu oleku hetkel oi kui hästi kokku võtab: ''I was happy in the haze of a drunken hour, but heaven knows I’m miserable now.'' Ma arvan, et see ütleb kõik. Ja rohkem ma sel teemal ei räägi. Ainult kui siis seda, et ma olen häbi kätte suremas ja koolis tahan ma olla umbes samapalju kui ntks Obolonis. ÕHHH!

Meil oli täna koolis narkoloeng. See kestis 3 tundi. Ja, ma arvasin ka, et ma ei ela seda üle. Aga see oli nii hea. Vähe sellest, et meiega tuli rääkima üks mingi kriminalist (ma oletan?!) kes oli rämedalt kena ja kelle juttu oli tegelt ka jumala huvitav kuulata, oli seal üks poiss, kes oli 10 aastat narkootikume tarvitanud. Nüüd on olnud 2 aastat puhas. Ta on oma elu peaaegu korda saanud. Töötab kuskil isegi. Kurb oli vaadata, kuidas võib oma elu lihtsalt nii rämedalt ära rikkuda. Kui vastikult palju halba need narkootikumid ikka teevad. :S Õhh, sellest poisist oli jumala kahju tegelt, sest ta tundus ise nii armas ja selline.

Serli helistas mulle enne ja ütles, et räägib praegu Rohuküla sadama mingi juhatajaga. Mul olla praegu ideaalne võimalus saada suveks praamile tööd. St seda, et ma elaks nädal aega praami peal ja nädal oleks vaba. See oleks päris sitt mõnesmõttes, sest mul saaks pm see esimeseks töökohaks mu elus. Ja üksi ma ei saa hakkama veel. :D Aga äkki on mul võimalik Sirlega ennast sinna koos sebida, siis oleks ju über gut. :)

Nii, nüüd on igatahes lood sellised, et mul pole mittemidagi rääkida. Lürbin siin kergelt rohelist teed ja vaatan seebirallit. Kaiff, mulle meeldib see peale-kooli tunne. Tulen, istun arvuti taha ja hakkan seebikaid vaatama. Mingi aeg veel hiljem jooksma ja juba on päev õhtal. :D I like.

NB! Ma ei saa seda mitte mainimata jätta.

ErKi.. says:
kle. kas jaapan läheb ka hiina alla w?

2008-04-08T17:21:00.002+03:00

Kõige ilusamad vennad, ausõna!

Rahulolu.

2008-04-08T13:48:00.002+03:00

Ma olen hetkel endaga paksult rahul. Mitteniisama ei õppinud ma eile terve õhtu liiklust, mitteniisama ei lahendanud ma mingeid lollakaid liiklusteste pooleööni niiet silmad punased ja rullis + veel täna kõik tunnid koolis. Käisin just tundaega tagasi ARK'is teooria eksamit tegemas. Päris keeruline oli. Aega kulus mul peaaegu terve antud aeg ära, st. 30 minutit. Minu kahjuks olid sees 4 liikluskindlustuse küsimust. Need mul ainukesena valesti läksidki. Aga ära tegin, ja olen väga rahul omadega. Nüüd veel ainult sõidu oma teha ja load käes!
Muidu vist umbes nii palju, et ega ma täne vähem õppida saa. Õnneks mitte küll liiklust, aga kooliks on jubejube palju õppida. Venes sada asja teha ja inkas jutt ka kirjutada, mida ma tunnis valmis ei saanud. Räägib see mul ühest poisist, kes ärkas hommikul üles ja avastas, et on kiilakas ja et tema elust oleks nagu üks päev kadunud. Ta ei mäleta eelmisest päevast mittemidagi. Täiesti muuseas on saanud 11. juulist 13. juuli. Ja noh, see mis selle mälukaotuse põhjustas, pean ma veel mõtlema. Huvitav, kas on normaalne kui ma räägin ntks sellest, et Johnil oli jube raske nv, jube jooming ja kõik nii? :/ Ei tea.

Muide, naljakas asi juhtus just praegu. Sain Hansapangast kirja. Lootes midagi huvitavat, avasin ümbriku. Ja oi mis seal siis oli: ''Liitu Hansapanga pensioni II sambaga ja otsusta ise, millal tööl käimisest aitab''. Jube lahe. Ma pean endale nüüdsama hakkama pensioniks raha koguma! Mutike, või jaa.

Crush, crush, crush, crush!

2008-04-07T19:54:00.001+03:00

Võib vist öelda, et mul on seljataga kõige tegevusrohkem nädalavahetus üle pika aja. Ma vast kõigest päris üksikasjalikult rääkima ei hakka. Kuid midagi võiks ju ikka kirjutada.

Krissu sünnipäevast ehk nii palju, et hakkas nagu sünnipäevad vanamuiste. Kerge salatisöömine jne. Võib-olla oli see suur korralikkus tingitud sellest, et tal olid veel vanemad kodus. Kuid juba varsti - kassid läinud, hiirtel pidu. Jubejube palju rahvast kogunes äkki kusagilt. Terve maja oli rahvast täis. Saunas käis kerge vesipiibutamine, esimene korrus oli rohkem selline discoplace ja teisele läksid üldjuhul need, kellel oli vaja purjuspeaga salajutte rääkida vms.

Üldiselt võis seal näha kõike. Alustades millestiganes ja lõpetades millegaiganes. :D Absoluutselt kõike võis kohata. Mingi aeg läksin ma Teelega Paliverre, niiet ma päris täpselt ei teagi, kuidas see pidu tegelikult lopes. Olen kuulnud vaid mõningaid üsna huvitavaid jutte. Nende alusel võib vist tõesti öleda, et Krissu sai täierauaga 18!

Nagu arvata võiski, oli mul laupäeval jube halb olla. Koju jõudsin ka alles kuskil neljapaiku (Teelest me siinkohal ei räägi eks :D). Äratus oli juba 11 (Sirle süü). Niiet juberäiget pohmelli toetas sõbralikult ka sügav uni. Terve päeva tsillisin niisama ja olin uimane kui kudend kala. Ausaltöeldes lendas aeg kui linnutiivul. Ühel hetkel oli kell juba 5 saanud ja mul tuli ennast juba jälle uuele sünnipäevale sokutada. Tegin ennast korda ja kõndisin jalgu lohistades kaupsi. Sain piffidega kokku. Ostsime kingi ja läksime See teatrisse. Jõudsime kõige esimesena kohale. Kedagi polnud jõudnud ja asjadki polnud laual veel. Küll aga istus seal samas köögis laua taga Iti, näost jube ära. Tal oli õnneks/kahjuks veel halvem olla kui minul :D, kõvasti halvem lausa. Aitasime asjad valmis panna ja juba hakkas vaikselt rahvast kogunema. Varsti oli maja rahvast täis. Osad sellised, keda ma polnud kunagi näinud. Tegime köögis vaikselt piipu. Rahvas möllas täiega. Ma läksin koju kuskil poole ühe paiku. Põhjuseks võib-olla see, et ma olin juba siis päris purjus. Ja et mitte lollusi teha, parem minna varem koju :D.

Täna näiteks oli hoopis selline päev, et ma sõnaotseses mõttes magasin peaaegu et terve koolipäeva. Sellist asja pole veel varem olnud, et ma kogu aeg nii väsinud olen. Kevadväsimus ehk?

Praegugi hoiavad mul tikud silmi lahti. Magamisele ma ei saa isegi mõelda. Homme on mul ARK’is eksam, niiet ma pean siin rõõmsalt teste lahendama. Aga pole viga, ma tahan juba nii hirmsasti autoga sõita, et see vaev on igati väärt seda.

Niiet ma just nüüd praegu lähen õpin liiklust edasi. Ehk saan isegi mõistlikul ajal magama.

Good Charlotte!

2008-04-03T15:16:00.003+03:00

Kui juba kirjutama hakata, siis ikka algusest ning otse ja omadega.
Eile läksime siis kahese bussiga Tallinna. Ma võin öelda, et see 100 kilti läks üsna kiirelt. Võib-olla oli see sellepärast, et bussis oli täielik õhu puudus. Isegi kesksuvel, kõige palavama ilmaga mida ette oskad kujutada, pole nii palav kui seda oli eile. Absoluutselt hingata ei saanud. Ja ma arvatavasti kaotasin vahepeal teadvuse sellest lämbusest, sest järgmine hetk, kui ma oma silmad lahti tegin, olin ma juba Tallinnas. Ja oi seda rõõmu, kui saime bussist välja. Õhk, see oli kui taevakingitus sel hetkel.
Kell oli parajalt nii palju, et seadsime sammud kaupsi poole. Teades mind, ei oska ma Tallinnas absulootselt liigelda. Ma lausa kardan seda aega, kui ma ükskord peaks sinna mõneks ajaks elama asuma. Kõndisime ümber Kaubamaja ja üritasime trollipeatust leida. Mingisugused putkad leidsime ja oletasime, et need on õiged. Ostsime kioskist piletid ja astusime trolli nr.6'e peale. Sõitsime rõõmsalt loksudes Haaberstisse. Avastasin, et mulle kohe üldse ei meeldi bussisõit. Ma oleks vähemalt miljon korda oma kondid seal murdnud. Aga pole viga, mul oli sõber Arli ^^.
Jõudsime Saku Suurhalli ette peaaegu poolteist tundi varem. Polnud seal midagi, läksime käisime hoopis Statoilist läbi. Võtsime endale natuke kõhutäidet ja läksime koos teiste pisikeste emodega Saku Suurhalli trepi peale istuma. Ma võin öelda, et ma pole korraga koos nii palju emosid näinudki, kui seal. Neid oli seal murdu. Aegajalt oli kuulda ka, kuidas keegi teeb majas proovi. Ükskõik kui palju ka ei proovinud, no ei saanud aru kes hetkel mängib. Kuid siiis...me tundsime ühe loo ära - The World is Black. Saime kohe aru, et ooo GC on laval! Ajaviiteks klõpsisin veel paljupalju pilte ka. Nii see aeg meil läks.
Kuuest avati uksed. Jube trügimine ja tormijooks läks lahti. Esimest korda kaotasin ma just seal ukse juures oma sisikonna. Kui sisse saime, panime asjad ära ja pm läksime kohe lava juurde. Selle väikse ajaga oli seal päris hull mass rahvast kogunenud juba. Meil tuli algselt leppida päris kauge kohaga. Kell aina lähenes ja lähenes ma ei tea mis kellaajani (kaheksani äkki). Vahepeal kuulasime oma muusikat ja vaatasime Arli telefonis pilte. Arli isegi jõudis ühe õlle vahepeal ära juua. :D Mida lähemale kell kaheksale või misiganes ajale jõudis, seda hullemini tekitati kõiksugu laineid ja asju (nagu see kahjuks konsadel kombeks on). Ma läksin päris närvi, sest mul ei mahu pähe, miks ei või inimesed lihtsalt seista ja oodata, vaid peavad rämedalt lükkama ja nügima ja teiste seljas hüppama.
Tsillisime seal mõnda aega veel, kui äkki tuled kustusid ja lavale hüppas Bedwetters. Just sel hetkel mul jõudis kohale, kus ma olen. Ma olen kuradi Good Charlotte'i konsal ja seda ei juhtu enam arvatavasti mittekunagi! Mul tuli kontserdiäks sisse. Merilyga mõlemad hüppasime ja karjusime Bedwetersi järgi. Ma polnud neid siiani kordagi laivis näinud/kuulnud. Ja uskuge või mitte, nad olid kuradi head tegelikult ;). Ühtegi lugu ma polnud kuulnud, arvatavasti olid need nende uuelt plaadilt. Nad olid laval niii kuradi head. Me Merilyga hoidsime üksteisest kinni ja ei suutnud ära imestada, mida me silmad just näevad - BEDWETTERSIT LAIVIS, LÕPUKS! Nad olid kõik nii ilusad! :D Eijah. Kui vahetult enne konsat oli Arli öelnud: ''Eino, Bedwettersit ikka ei kuulaks!'', siis minuarust oli just tema see kes kõigeräigemalt nende järgi rokkis. :D
Õigepea oli Bedwettersil laulud lauldud ning pillid kotis. Tuli läks jälle põlema. Kuulda oli ainult, kuidas keegi pille häälestas. Nügiti ja trambiti endiselt. Sel hetkel ma mõtlesin, et juba see on minujaoks liig. Aga jaa, äkki käis plõks ja lavale tuli Good Charlotte! Ebareaalne mis tunne see oli. Kõik kisasid ja kiljusid. Mina see pisike ja lühike ei näinud peaaegu et midagi teiste pikkade tagant. Aga ma seisin kikivarvukil niiet kael kange ja veidi ikka nägin ka. :D Nad alustasid kontserdit looga The River. Kõik hüppasid ja möllasid ringi. Ma sain mitukorda küünarnukiga kelleiganes käest mööda pead ja kuhu iganes veel (mul on metsikud sinikad näiteks kätel(I) ). Aga mul oli sel hetkel niii kuradi pohhui. Ma ainult hüppasin ja karjusin.
Ma võin väga kindlalt öelda, et see Good Charlotte'i konsa oli Placebo kontserdist peajagu üle. Juba see, et kui Placebo oli laval, jäi mulje, et ta on tulnud sinna, et teha kiirelt oma esinemine ära ja siis minema tõmmata. Aga GC'l Joel ja Benji suhtlesid rahvaga vahetpidamata. Jäi mulje, et nad tegelikult ka tahavad seda kontserdit anda, mitte ei tulnud sinna nii muuseas lihtsalt laule laulma. Peale selle anti rahvale vahepeal hingamiseks aega. Benji laulis vahepeal paar vaikset lugu niiet rahvas lihtsalt õõtsus kergelt, käed üleval ja telefonid käes. Ma vaatasin korraks üle saali. See oli lihtsalt nii räige. Tervel saalil, kõigil olid telefonid käes. Ja see oli niii kuradi ilus. Siuke õige kontserdi tunne tuli. Mis vaade see veel lavalt võis olla? :|
Hiljem läks konsa sama rajult edasi. Ma nii muuseas mõtlesin, et mainiks, et isegi Joel ütles, et Eesti naised on ilusad. Vot sul nalja! :D
Ühel hetkel sai konsa läbi. Päris kurb oli. Rahvas hakkas liikuma. Ma läksin võtsin oma asja garderoobist. Nägin kuidas Merily tuli, üks toss jalas - ta kaotas teise lihtsalt ÄRA. Pole viga. Läksime uuesti saali tagasi ja käisime kõik kohad läbi. Vahepeal jäi juba tunne, et üks vasakujala toss lihtsalt aihtus! Aga ei, see oli hüüpis kuhugi kõlli peale tõstetud. Lapsel jalats käes, läksime õue ja istusime autosse. Mina see kõige keskel istumas. Mul oli kivikunni tunne. Olin teistest peajagu kõrgemal. :D Väsimus tappis, niiet ma jäi suht kohe magama. Ärkasin alles, kui olime Paliveres omadega.
Koju jõudsime kuskil poole 12 paiku. Olin nigu laip. Läksin kohe magama ära. Hommikul magasin ühe tunni sisse ka, meelega kusjuures. Sain ema käest niimis mühises sellepärast. Oli tige nagu ematiiger. Karjus mu peale. Jumalküll, oleks siis, et ma kogu aeg sisse magan. Aga see oli mu 11 aasta jooksul esimene ja ainuke kord, kui ma ühte tundi sisse magan. Ja see oli ka põhjusega, sest ma olin nii kuradi läbi ikka omadega.
Nüüd ma siin siis olen. Selja taga on peaaegu kõige mõttetum koolipäev. Auguline kui kalavõrk. Osad tunnid jäid vahelt ära, teised olid aga niisama istumised. Õiget õppimist nagu polnudki. Üks aeg käisime pildistamas ka. Tuleb välja, et see on kui kuri saatus, et ma alati just pildistamispäevadel kole olen. Ja no arvatavasti jäin ma ka selle aasta piltidele nagu metsjeesus.
Kõigekurvem on aga see, et homme on reede ja peale seda on laupäev. Ja paraku on nii, et oi kui putsis nädalavahetus tuleb! Homme on Krissu sünnipäevale minek ja laupäeval on Iti sünnipäev. Ma juba praegu kardan, mis sellest kõigest saama hakkab. :/ Ma arvan, et väga palju halba enesetunnet...hommikul ntks.

Meie päev!

2008-04-02T12:35:00.004+03:00

Täna on päriselt kõigetäiega see päev käes, mida ma niivõrd kaua oodanud olen. Koolipäev oli 4tundi pikk ja üsna mõttetu. Põhiliselt väga unine olles. Kuid selle vastu aitas üks mõnus tass kohvi, mille ma endale puhvetist hankisin.
Ausaltöeldes pole mul ikka veel päris kohale jõudnud, kuhu ma nüüd tunniajapärast õieti lähen. Tean, et sõidan Tallinna, aga miks ja kuhu? See on veel suur küsimärk mu peas. Mul pole kohale jõudnud, et just täna on Good Charlotte'i kontsert ja kuhu ma ka lähen! Lihtsalt ma arvan või õigemini loodan, et mul tuleb see tunne Saku Suurhalli ukse taga. Veidi jama oleks ikka, kui ma saaks sellest kõigest alles öösel kodus olles aru.
Ema on jube pabinas, kuidas ma koju saan. Teda on eluaeg närinud hirmuuss, et keegi võib tulla ja mind ära vägistada. Ja nüüd ka. Astusin kööki ja esimene asi, mis ma tema suust kuulsin: "EI OLE SIIN MINGIT HÄÄLETAMIST!" Joy, nagu mul oleks plaanis hääletades koju tulla. Ma võin öelda, et pole päris lihtne neljakesi kuhugi auto peale saada ja veel sellisel kellaajal ka. :D
Mul on veel umbestäpselt tundaega aega, et oma kodinad kokku korjata ja teha veel viimased ettevalmistused homseks koolipäevaks. Täna jõuan arvatavasti väga hilja koju, niiet ma olen üsna kindel, et öösel minust suurt õppijat ei ole. Tegelt minust pole isegi praegu mingit õppijat, sest mul lebab laua peal uus Cosmo, mida ma jubedalt sirvida tahaksin ja üldse on õues nii ilus, et tahaks lihtsalt muneda rõdul ja mussi kuulata.
Ai, mummud, täna on kõikse heam päev ever!

Our first and last love is....self-love.

2008-04-01T13:04:00.003+03:00

Kell on veidi keskpäev läbi. Ma olen juba kodus ja istun rõdul päikese käes. Enam rohkem suve tunnet ei anna vist tekitadagi. Mõnus soe tuul puhub ja päike on lihtsalt niinii soe, et läheks ajaks heameelega päevitused selga. Linnud laulavad ja mesilased sumisevad kõrva ääres. Nagu täiesti päris. Näiteks eile, kui ma jooksmas käisin, nägin ma sipelgaid maas vudimas. Enam ei ole seal seda jubedat lörtsi ja lund või soppa. Vaid hoopis sipelgad olid väljas. Jubelahe tegelikult, sest see kaua oodatud soe aeg on lõpuks käes. Täna tegime Sirlega oma selleaastase esimese uulitsaistumise. Veidi jahe küll oli, aga ikkagi. See on see mis peab kiirelt kätte jõudma ja jääma!
Koolipäev on täna peaaegu et mõttetu. Kunsti tunnis me suurt midagi ei teinud, st joonistasime. Pilt pidi olema kooliteemaline, niiet ma niimuuseas otsustasin Priinitsat joonistada. Suht veider tuli, aga no mis sa ikka teed. :D Vene keel oli enamvähem sama mõttetu. Jube uni tuli seal ainult peale. Ärajäänud inglise keele asemele tõstsime matemaatika. See tähendas pm tervet tundi lihtsalt passimist...vähemalt mulle. Mulle tundus palju huvitavam Teelet vahepeal kiusata ja niisama nö unistada. :D Kõige töisem tund vist täna oligi keemia. Sain isegi kontrolltöö 3--. Muide, ma olen ülirahul sellega, sest ma õppisin umbes täpselt nii palju, et lugesin õpikust esimese sõna. Mul oli sel hetkel muud teha. See oli vist see õhtu, kus ma Merily ja Kikuga rääkisin ja ennast ogaraks naersin sõnaotsesesmõttes (minust sai tooõhtu meesteõgija).
Peale kooli käisin muusikakoolist läbi. Kurat, vanad ajad tulid meelde. See aeg, mil ma käisin seal igajumalapäev. Sellisel hetkel mõjuvad isegi põranda katted, tapeedid uksed ja kõik see nii veidralt. Nagu ma polekski eelmine aasta muusikakooli lõpetanud, vaid käiksin seal praegu ka. Muidugi see on ju täiesti loomulik, sest ma pm veetsin oma lapsepõlvest 7 aastat seal ja muuseas kõik päevad veel.
Paraku ma ei leidnud muusikakoolist Kaasikut, niiet ma pean sinna lähimalajal ühe korra veel minema.Seadsin sammud kodu poole. Tulin jälle läbi metsa. Nagu ma juba ehk maininud olen - MULLE NII MEELDIB KEVADINE METS JA PÄIKE JA KÕIK SEE! Õh, kuulasin Take you there'i ja Smoke weed'i vahelduva eduga ja nii kuradi mõnus tunne oli. See tunne, et elu on siuke lill just praegu ja ma ei taha, et see kunagi muutuks.
Homme on meil Good Charlotte'i konsa. Lähme peale neljandat tundi koolist ära ja põrutame Tallinna. Usun, et sellest tuleb üks meeldejäävamaid päevi mu elus. Mitte ainult sellepärast, et ma näen ehk esimest ja viimast korda GC'i laivis, vaid ka see, et minuga on kõige armsamad inimesed maailmas.

Mul just praegu oli räme mesilane peas!! :S

''Parin soomlane ja suusataja!''

2008-04-01T07:01:00.002+03:00

Nägin just maailma kõige veidramat unenägu.
Seal olid mu õde ja ta poiss. Poiss oli keegi võõras. Elusees pole näinud sellist. Mu õde jäi haigeks ja ta suri ära. Poiss hoidis ta surnukeha alles, või õigemini osa sellest - jala. Jalg oli tal voodis õe koha peal. Sellel oli suuursuur silt tekstiga: ''Parim soomlane ja suusataja!''. Ühtäkki hakkasid kõik mu õe sõbrad mulle helistama ja tahtsid kokku saada..
Tra, niuke unenägu lihtsalt. :D Ma ei saa aru.
Eile läksin ma jubehilja magama. Plaanisin küll palju varem, aga no Kiku ei lasknud mul magama minna. Naersin ennast jälle pool laua alla. Tegime öösel mõlemad hoopis IQ testi. Ja nüüüd trummipõrin!! Ma olin targem. HAHAHAHA.
Mis ma ikka öelda oskan. Kell on päris mitu ja kool vajab käimist, niiet ma nüüd hakkan parem kiirelt sättima.
AAAAA mis mul just meenus. Täna on nii juhuslikult 1.aprill. Ja ma JUBA sain oma kuradi tünga. Juba hommikul! Ja muidugi oli see Merily poolt. Kurat, ma vihkan esimest aprilli :/.

I won't cross these streets until you hold my hand..

2008-03-31T20:34:00.002+03:00

Täiesti jube, kuidas kevad võib mõjuda. Piisab sellest, kui taevas särab päike ja kõigil on juba nägu naerul ja süda rõõmu täis. Tean seda omast käest. Võib vist vabalt tuua näiteks tänase päeva. Ükskõik, et mul läks uni nii muuseas 5:42 ära. Ma ärkasin ja käisin pesus ja olin erksam kui kunagi varem. Kella seitsmest hakkasin kooli poole sammuma. Seljas kõige õhemad riided, mida ma selliseks ilmaks valida suutsin. Lausa heameelega jätsin oma talvemantli sinnapaika ja loodan,et ma ei pea seda enam see aasta kandma. Ja ma tõesti loodan, et kui ma ükshommik ärkan, pole kõik kohad lund täis!
Kell seitse sammusin ma nagu õige koolijuts vanamuiste kooli poole. Tegelikult, ega ma nii vara tavaliselt kooli ei lähe. Saime hoopis Merilyga kokku ja läksime kaupsi Krissule lille ostma. Naljakas lausa, et ma viitsin kellegi pärast hommikul nii vara üles ärkata ja linna minna. Kurat, no ma ei tea. :D
Koolipäev oli ilus ja armas. Lausa kahetunnivõrra lühem. Ja üleüldse oli kõik nii ilus. Näiteks see, et Teele tuli kooli ja et nii ilus ilm oli õues ja igast põhjused veel, eks. :D
Peale tunde käisime Merilyga korra linnas. Vaatasin endale teksasid. Kuna ma olen tänujumalale! natuke alla võtnud, siis ma lausa uppun oma riietesse ja mul oleks uusi vaja. Peale selle muidugi avastasin igast ilusaid asju, mida ma endale osta tahaks. Oleks ainult miljonidollariplix, ostaks kaupsi tühjaks..riietest ma mõtlen.
Õhh..Tegelikult on mul kõige suurem unekas praegu ja tahaks ennast horisontaali viskata ja magama jääda. Paraku ma vist ei viitsi, sest hello, kell on alles poisike ja no 9st ikka magama ei läheks. Pole siin midagi. Hakkan joonistama äkki või teen mingeid muid trikke, ntks ''Merily, kuidas Schvedega läheb? :)'' Ihii(6).

Cypress Hill - Smoke weed !!!

2008-03-31T06:58:00.004+03:00

Minu kõige lemmikum osa hommikust on kohekohe kättejõudmas. Päike särab mul aknast sisse ja meel on hea. Tundub, et päev tuleb ilus. Mitte ainult sellepärast, et kevad on meie õuel, vaid hoopis Krissu saab meil 18 mis on ju iseenesest fantastiline. Nüüd mul on jälle üks inimene vähem, kellele reede-laupäeva õhtul alkoholi osta.
On kunagi nähtud lolli, kes hakkab kell 7 kooli poole liikuma. No kui ei ole,siis vaadake mind. Siit ma lähen.

We can go to the tropics, sip pina coladas, shorty I could take you there..

2008-03-24T15:49:00.004+02:00

Läbi sai alles mu esimene koolipäev sel veerandil. Võin öelda, et ma JUBA ootan nii väga, et see kõik saaks läbi. Võib-olla on see tingitud sellest, et ma pole endiselt ennast korralikult välja magada saanud. Öösel oli mul raskusi magama jäämisega. Võib-olla oli see sellest, et ma olin nii üleväsinud lihtsalt ja lisaks jõin ma enne magamaminekut mõnusa suure tassi musta kohvi. Igatahes öö jooksul magasin ma kokku umbestäpselt tund aega ehk. Hommikul oli jube tõusta. Kõige räigem uni tappis mind sõnaotseses mõttes. Aga millegi pärast oli mul tunne, et täna tuleb sitaks hea päev. Ehk oli see sellepärast, et mulle nii väga meeldivad hommikud nagu seda oli täna. Aknast siras sisse päike. Ja see natuke lund, mis praegu maas on, sobis sinna kui rusikas silmaauku.Kõik oli nii ilus, kuigi mind tappis täielikult uni.
Koolipäev venis. Ma olin nii väsinud, kõik oli kui pind silmas. Päris palju nalja sai ainult. Naljakas kuidas alati peale nädalavahetusel toimunud pidu on kõik kohad sädinat täis. Kõigil on millestki rääkida ja millegi üle naerda. Kõigil on midagi, mida meenutada. Täna näiteks vaatasime me kõik Teelele otsa nägudega - :DD. Einoh, misasja. Poleviga ju.
Praegu ma näiteks ei teagi mida teha. MUl on valida päris mitme variandi vahel. Kas a)minna jooksma, b)magama minna ja õppida öösel, c)hakata Losti vaatama(ma sain 7 ja 8 osa just!!) või d) hakata kohe õppima ja saada normaalsel ajal omadega valmis. No ma kohe ei teagi. Väljas on kõige ilusam ilm maailma, niiet ma kaldun arvama, et ma vist ikka lähen jooksen tiiru.

Oasis - Stop crying your heart out

2008-03-23T13:32:00.004+02:00

Naljakas kuidas ühe looga võib nii maaimast mujale hõljuda. Pean silmas just seda Oasise lugu. Lihtsalt ma kuulan seda ikka veel ja mul ei saa sellest küllalt. Tavaliselt on ikka nii, et kuulad mõne aja, kui juba hakkab natukenegi vastu ning vajad vaheldust. Sellega pole nii. Lihtsalt kuulan ja ma hakkan nii rämedalt mõtlema kõige peale, eelkõige kurva peale. Näiteks ma leidsin selle loo hoopis Youtube'st. See oli tausta muusikaks ühele Losti videole. Teades milline lostifriik ma olen, hakkan ma selle looga rämedalt mõtlema kuidas kõik hea seal ühel hetkel otsa saab. Näiteks kuidas mu kõigelemmikum Charlie lihtsalt suri. Mul tuleb see pilt kogu aeg silme ette, kuidas ta Claire'i nimel oli nõus oma elu lõpetama. Minuarust on nii pagana ilus kuidas maailmas on olemas seda ilusat armastust. Kuidas ikkagi mõni on olemas, kes tegelt ka hoolib ja on truu ja kõik mis vaja, mitte kohutavalt egoistlik ja nõme tropp. Õhh..
Ja üleüldse, mul käib praegu ntks väga pinda, et on olemas kõik noormehed. Nende käib ainult häda ja viletsus kaasas. Või lihtsalt olen ma super friikide ja kõige lollimate poiste magnet! See on kah üks võimalus jah.
Pagan see tuli üks lühike ja väga sügavamõtteline sissekanne. Polegi nagu sõnu.

I was looking for some action, but all I found was cigarettes and alcohol.

2008-03-23T12:00:00.003+02:00

Ma olen kergelt 4 tundi maganud. Jube peavalu tapab ja üks korralik joogijanu veel sinna otsa. Kohutav on olla lausa. Põhjuseks muidugi eile Teele juures toimunud praznik. Pole siin midagi. Kui asi juba Teele juures toimub, siis ega sealt midagi head tulla saa. Mõtle ise, terve suuuuuur maja ainult meie päralt + kõigeparem seltskond maailmas! Ma sellest nii nagu rääkida ei oskagi. Ma lihtsalt pean ära mainima, kuidas Tõnis kõigeräigemat piilupardi häält tegi. Kõik irnusid laua alla ennast.
Koju jõudsin alles hommikul, täpsemalt kuuest kuskil. Müttasin mööda jalakäijate teed koju. Hüppasin üle hangede, sest üleöö oli põlvini lumi maha sadanud. Ükskõik, et paar päeva tagasi hakkas nigust kevad või mis.
Eijah. Jube uni on ja tahaks magada hoopis. See ei õnnestu mul paraku, kuna mu pea lõhub jubedalt ja iga 10 minuti tagant tahan vett. :D Täiesti lootusetu. Parem istun arvuti ja kuulan Oasis - Stop crying your heart out. See on täiesti läbinisti kõigelemmikum lugu mul hetkel.
A kusjuures ma vaatasin. Mul millegi pärast seostub eilne pidu täiega Oasis - Cigarettes and Alcohol 'iga. Ma ei tea isegi miks. Ma ei kuulanudki seda eile seal. Aga lihtsalt, sellega täiega on. :D

2008-03-21T11:47:00.003+02:00

Sõprade seas

Külm vali tuul vilistab akna ees,
ilm kuri ja paha on õues;
puist langenud lehed ja sügise käes,
mis talve ju padutab põues;
kus rännand linnud, kus parem on ilm,
kus õitsevad õied, kus ilu näeb silm:
meil aga on sügise õues.

Sest valagem, sõbrad, kord klaasid veel täis
ja joogem, et rõõmsaks läeks süda;
kui mõnda teist saatus ka katsumas käis -
nüüd laskem kõik kaugele jääda!
Kes siiski, kui närtsis ta ihade õis,
kes siiski, kes siiski veel rõõmusta võis -
kui õndsaks ma kiidaks ju seda.

Sest, sõbrad, nüüd kuulge, mis soovib mu keel:
veel klaasid kord ääreni täitke!
Kus sõbrad on pidul, neil ühine meel,
seal, sõbrad, - kui vennad end näitke!
Kui aga teid kiusab kord vastaste laim,
kus tõe all varjab end valelik vaim,-
kui mehed seal võidelge, seiske!

Kui vennad ja sõbrad veel üheskoos siin
üksteisele terviseks joome;
las jääda kõik mure, kõik kurbus, kõik piin:
neil simapilk selleks on teine. -
Kuis näitab ka teadmata tulevik end, -
kes täna on rõõmus: mull' sõber ja vend.
Veel klaasid kord kokku me lööme!

Ma siin niisama Juhan Liivi luulega tutvumas. Ei, tegelikult ma mõtlesin, et võiks alustada selle luulepõimiku tegemist. Ma pole terve vaheaeg isegi avanud seda luulekogumikku. Ja paraku on vaheaeg kohe otsapeal, niiet ma pean sellega vist algustama, ja kiirelt.
Eile oli siuke päev, et meil oli plaanis HKHK's toimuvale peole minna eks. Tegime ennast Sirlega korda (teised hüppasid nii muuseas alt ära). Kõndisime maailma pikima tee Uuemõisa. Paraku avastasime kutseka ees, et me näeme ainult välisust ja meil pole õrnaaimugi, kuhu me minema peaksime, et õigesse kohta jõuda. Ma olen kutsekas ainult ühe korra käinud - 9nda lõpetamine. Ja see oli ka umbes nii, et me tohtisime ainult esimesel korrusel asuvas sööklas olla. :D Niiet me otsustasime mitte minna. Selle asemel olin juba 10st kodus ja vaatasin Losti. Ma võin öelda, et ma sain kõik osad vaadatud, mis siiani meil telekas näidatud on. Paraku pean tõdema, et mul on jäänud veel mingi 6 osa, mis neljandast hooajast välja on tulnud. See on üsna kurb, sest mida ma siis veel vaatama hakkan? :D Nkn hakkan suurest igavusest algusest peale vaatama. Ausaltöeldes ma ei imesta, sest ma olen lostifriik, täielik.

Never stop this feeling, music is my life..

2008-03-18T23:43:00.002+02:00

Eilne oli pm niisama rahulik õhtu. Käisime Sirle ja Merilyga pubis istumas. Rääkisime maast ja ilmast ning muidugi eelmisest üsna seiklusterohkest õhtust. Kõndisime pika tee Aafrika randa ja tagasi, ise kergelt siidrised. Aga, ei, mitte midagi hullu. :D Koju jõudsin varem kui kunagi enne. Vististi olin kell 11 juba kodus. Muidugi on see kellaaeg minu mõistes alles poisike, niiet mul oli küllaga aega mõnusalt Losti vaadata (ma räägin, see on haigus).
Täna hommikul olin krapsti 10st üleval. Olin natuke tubli ja koristasin oma tuba. Vaatasin vaatamata jäänud seebikad ka ära. Ma räägin, kui päris elu toimuks nii nagu seriaalides, siis ma tõsiselt ei teaks, mis juhtuma hakkaks. :/
Juhuslikult sattusin hiljem vaatama ka Võsareporterit. Seal näitas täna ühte naist - Solvig Hele Koidutähte. Ta elab kuskil Nõmmel ja pidavat olema mingi ravitseja ja kõiketeadja. Ta tuli välja teooriaga, et kõigis on sees kellegi kunagi elanud inimese hing. Ja see teooria kehtivat ainult Eestis. Ta väidab end olevat taassündinud Kristus ja Lydia Koidula. Tema triibuline kiisukene olevat hoopis Lenin. Ta rääkis veel pikalt kuidas ntks surnud printsess Dianal olevat kõhus olnud ei keegi muu kui meie oma Alender. No mida asja. Ja näiteks kui sul on selline püsiv haigus, mis pole tingitud mingist välistegurist (noh näiteks mõnel on püsivad jala- või seljahädad), siis need olevat eelmises elus viga saanud kohad ning mille tagajärjel on siis surma saadud. Ühesõnaga, kuna mul on püsivad seljavalud, siis see hing kes ma praegu siis olen eksole, et siis ma nagu vigastasin oma eelmises elus selga? No ma ikka ei tea. :D
Üleüldse, kuna ma mõtlesin, et päev hakkas juba niigi üsna tragilt ja usinalt, siis otsustasin nii muuseas tiiru Uuemõisa joosta. Joostud/pestud, tegin veits emme raamatupidamistööd. Lugesin ja liitsin numbreid kokku niiet mühises. Sain enamus valmis ka. Aga no üsna pea viskas mul kopa ette, niiet mul tundus Losti vaatamine palju huvitavam. Kuskil viieni vaatasin Losti, siis hakkas mul juba seebiralli. Ja no nii ta läks. Seitsme paiku juba liikusin välja. Sain Krissuga kokku, hiljem ka Merilyga. Läksime Hermannusesse istuma. Tegime väiksed latted ja teed ja rääkisime k a u a juttu. Muidugi jutt tähendas enamjaolt seda, et me rääkisime mehi taga (kuidas siis muidu).
Mingi pooleüheteistkümnest hakkasime kodupoole liikuma. Lobisemise keskel lihtsalt Merily kadus (loe: pani rämedalt tokki). Ta kinga konts otsustas kuhugi auku kinni jääda. See oli lihtsalt niii rämedalt naljakas. Me naersime Krissuga nii, et pisarad silmas. Aga pole viga. Kõigiga juhtub. :D
Kuskil tulid meile vastu kaks tüüpi. Küsisid tuld. Nad ei leppinud väga vastusega ''Me ei suitseta'', niiet hakkasid midagi sokkima. Me ei teinud nendest välja ja läksime edasi. Paraku kooli juures sattusime me nendega uuesti kokku. Mul tundus, et nad ikka ei saanud aru, et me ei suitseta ja meil pole tuld. Nad vahelduva eduga koolist Kastani poeni ikka küsisid, kas meil tuld on. Tegelikult sain teada, et üks poistest on see sama poiss, kelle passi mu õde kusagilt maanteelt leidis ja et nad on HKHK'st. Mainisime nii muuseas, et kavatseme neljapäeval sinna peole minna. Tuli välja, et üks neist on seal õhtujuht ja mida kõike veel.Mis ma ikka öelda oskan. Ärge suitsetage ja uued tutvused tulevad no. :D
Ei, tegelt. Kell on miljon. Ja kui ma täna veel ühe osa Losti tahan vaadata, siis ma pean kärmelt sellega alustama. Niiet, Lost, siit ma tulen!

Elu kui filmis.

2008-03-17T01:33:00.002+02:00

Ausaltöeldes oli mul plaanis täiesti vaikne nädalavahetus veeta. Näiteks eile olin ma üsna laip, või noh hõivatud peaparandusega ja suures koguses Losti vaatamisega, siis ma lootsin tänasest päevast umbes midagi samasugust. Ainult, et ilma pohmakata. Põhimõtteliselt vaatasin ära täna mingisugune 10 osa Losti. Tegevus läks nii palju edasi ja ainult huvitavamaks, et mul oli lausa raske lõpetada (nagu alati :/). Kuid ühelhetkel oli kell äkitsi 8 õhtul saanud. Piffid otsustasid, et kui midagi üldse teha tahame, siis tuleb liigutama hakata ja välja ronida. Nojah. Kiirelt pestud/kasitud, läksime Merilyga pubisse, kus meid ootasid rõõmsalt Liina ja Sirle koos kahe mehega. Üks neist nii muuseas vääääga purjus tehnikasalongi mees, kes juhuslikult mu isa tuttav. Teist ma polnud enne näinud, aga ka tema oli väga purjus. Mõlemad olid täis nigu tondid. Mõnesmõttes oli see ju täitsa meeldiv, sest mehed on täispeaga üsna lahked tavaliselt. Nii ka need. Tasuta saime meiegi siidrit. :D Ühelhetkel kell kukkus palju ja pubi taheti kinni panna. Ega meil muud üle ei jäänud, kui tuli oma seitse asja võtta ning minema minna. Otsustasime, et passime nende noormeestega veel mõnehetke. Istusime takso peale ja sõitsime Oboka juurde, et jooke juurde osta. Paraku oli see kinni kuid ma ei tea küll miks. Ukse peal oli silt, et on 24.00 lahti. Aga no see selleks. Sõitsime taksoga hoopis kuhugi Kastani korterelamute vahele. Miljonikroonimees sai mingi tüübiga kokku ja siis liikusime edasi, järgmise Kastani maja juurde, kus me siis lõpuks takso pealt maha tulime. Miljonikroonimees kadus kuhugi, ning tuli mõne hetke pärast tagasi autoga! Saad aru mis see tähendab? Ta oli purjus nigu öö ja istus autoroolis. Iseenesest auto oli SIGAKENA. Siuke eriti ilus BMW. Mitte selline nagu nendel rullnokkadel, aga just siuke uhke ja nahksisuga ja kõik. Uhke värk oli. Polnud seal midagi istusime autosse. Minu kõige suurem viga ongi see, et ma absoluutselt ei karda ühtegi autosse istuda. Ja see on kohati päris hirmutav, et ma selliseid asju ei karda. Mul pole mingi probleem kuhuiganes kelleiganes autosse istuda. Ma lihtsalt lähen ja mul on niii suva. See on niii kuradi paha, aga eks ma kunagi saan omad vitsad ma arvan. Kaua seda lulli ikka lüüa saab.
Igatahes, istusime autosse ja hakkasime kuhugi sõitma. Ma algul ei saanudki aru kuhu. Linnapiiril, nagu see oleks mingisugune halb saatus, ootasid meid mendid. Elupilt jooksis silme eest läbi, kuna autojuht oli purupurjus ja meid oi taga umbestäpselt neli ja mitteükski meist kaine, pooled veel koguni alaealised. Aga no mis tuli välja.
Ment: ''Noh A(ma ei mäleta nime), tahaksid see suvi jälle autojamadega olla või? Alles nagu ostsid uue auto.''
Miljonikroonimees: ''Aah ei, väga ei tahaks nagu.''
Ment: ''Kuhu minek ka?''
Miljonikroonimees: ''Lähme Silmale suvilasse. Passiks seal.''
Ment: ''A no olgu. Head teed siis.''
*jutt pole mul siin sõnasõnalt nii, nagu nad rääkisid. Kuid no enamvähem midagi sellist oli.

See oli JUBE! Mul jooksis ausõna elupilt silme eest läbi, kui ment meid kinni pidas. Ja oo mis välja tuli. See tüüp on lihtsalt niirämedalt rahaboss, et teda ei trahvi mitteüks ment no! E-BA-KAS. Polnud siin midagi. Jätkasime oma teed Võntasse. Autos möllas kõigeräigem träna elus ja nii rämedalt valjult, et terve auto rappus. Võntast ärisime mõned pudelid õlle ja siidrit. Seal saime teada, et miljonikroonimehel on mingisugune mitu miljonit pangaarvel ja igalpool käpp sees. Kortereid ja maalappe on igalpool. Taskus oli tal mingisugune 10 000 sulas. Ja veel ütles sellepeale, et tal on nii kopp ees sellest rahast. Wtf nagu, ma kraabin raskelt sente kokku, et 10 eeku kokku saada. :/
Üksaeg liikusime sealt ära. Läksime kuhugi metsa. Mul poel õrnaaimugi mis koht see oli. Täiesti metsa sees kusagil. See oli selle miljonikroonimehe venna maja enamvähem. Maandusime sinna paariks ajaks. Ega seal kaua olla ei saanud, kuna need mehed osutusid vägarämedateks käperdajateks :D sõnaotsesesmõttes. Ja kuna keegi nendega eriti tegemist ei tahtnud teha, siis üks pool neist läks üsna tujust ära. Oli aeg minema minna. Sõitsime tagasi Haapsallu. Läksime kuhugi Kastani kortermajadesse. See oli mingisugune järjekordne miljonikroonimehe korter, mis kunagi sai niisama pullipärast ostetud. Seal me väga kaua ei olnud, kuna kõik olid üsna purjus seal ja jäid magama. Me Merilyga tulime tulema, jättes Sirle ja Liina mõnusalt kelleiganes juurde magama. :D
Kõigerohkem oma elus ma kardan seda, et ükskord ma lihtsalt olen ühe autoga hunnikus. Ja mitte üldse minu enda süü läbi. Vaid hoopis sellepärast, et istusin kuhugi autosse, kus autojuht oli purjus. Kõike ma tean, et see on väär ja nii, aga ma ei õpi sellest absoluutselt. Ehk jõuab mõistus koju alles siis, kui raske õppetunni saan? :/

Mälu petab

2008-03-15T11:14:00.006+02:00

Suur maja, vali muusika, lihapallid ja riisisalat!, paljupalju inimesi, suureskoguses alkoholi, suitsetajad ja piibutajad, palju nalja ja lolli juttu, millepärast nii kuradi mark on, ja muidugi LIINA oma printsessi kostüümiga - peo kohta on vist kõik öeldud. Võib-olla ma isegi unustasin midagi või siis mul lihtsalt ei meenu, kuna mul on kerged mälulüngad eilsest. :D Aga no kuidas muidu, kui Liina sai 18! Kõik on ok. Pohhui, et peale piltide vaatamist on selline tunne, et ma ei pista oma nina mittekunagi õue. Või noh kohta, kus on inimesed.
Hommikul ärasin nii muuseas kell 8 üles. Täiesti ise kadus mul lihtsalt uni. Võib-olla oli see tingitud sellest, et mu tuba haiseb üleni kuradi suitsu järgi! Oleks siis kõik normaalne. Ooeii. Sain kohe aru, et täna tuleb jube peaparandupäev. Ma ei julgenud oma toast päris tükkaega väljuda, kuna ma olin endiselt väga promillis. Samm vedas kergelt viltu ja asjad lendasid. Einoh pole viga. Lõpuks ma ikkagi otsustasin oma vanematega suhelda. St ma läksin oma ema pinnima, et ta mu riided kõik ära peseks. ''Emme kuule, viitsid pesu pesta? Eile kõik suitsetasid seal ühes toas ja mu riided haisevad väga rõvedalt. Pliiis ^^ ''. Selle peale ma ei osanud enam muud teha kui läksin Tupsuga jalutama.
Jalutasin Tupsuga mööda maanteed. Vaatasin, kui räigelt Haapsalu muutunud on. Kõik see ilus roheline Uuemõisa on täis karpe, st suuri täiesti mõttetuid auto- või ehitusmaterjalipoode. Karp karbi kõrval. Ja neid tuleb järjest juurde. Isegi mu maja juurde tahetakse ehitada mingi 6(vist) jalgpalliväljaku suurust kaubanduskeskust. No ma ei tea. Vingume küll, et Haapsalus pole kusagil shoppamas käia, aga no siis on ka sitt kui sa astud kodu uksest välja ja oled kuskil ehitusmarketis või kus iganes. Mulle meeldis see mõte tegelikult, et ma elan linna ääres, mets ületee. Paraku tuleb välja, et ma olen omadega varsti keslinnas!
Ja muide, ma nägin, linnud tulevad koju! See oli nii...kevad! I like. :)
Huh, kell on jube palju. Peaks tegelikult hoopis kiirelt toa korda tegema ja siis juba juuksuri poole jooksma. Jõuluks kiilaks ikkagi.

Muide ma sain täna mega hea sõna - ressaca. See tähendab brasiilia keeles pohmakat. :)

Sun is shining

2008-03-14T14:37:00.001+02:00

Kõik, mis ma hetkel öelda tahtsin oligi see,
et - P U H K U S !!

Ununes..

2008-03-13T15:13:00.002+02:00

Ma ei saa rahu enne, kui olen siia ühe hea video aadressi pannud. Mis ma oskan öelda - hirnu herneks. :)

kae perra!

Üleüldse olen ma ise varsti surnud, kui siukseid inimesi veel kuulen/näen kuskil!

Happydance!!

2008-03-13T14:39:00.005+02:00

Mul oli täna vist kõige mõnusam kodutee. Nagu mul viimaselajal harjumuseks on saanud, saatsin jälle Anni peaaegu koju. No tegelikult mitte päris. Kõigest sillani ja sealt juba tulin omateed. Päike pasitis nii mõnusalt silma ja samas tibutas kerget vihma ka ja mina kõndisin niisama mööda teed, muusika lõugas kõrvas. Selline peaaegu-on-kevad-käes tunne tekkis. Kurat, mulle meeldib nii, rämedalt.
Täna oli päris üleelatav koolipäev. Kui just välja jätta see, et Vilta viskas mulle kirjandi kätte lausega :"Palju sellest tekstist sinu mõeldud on?". No ma ei tea.
Käisime seda loodusfilmi ka vaatamas siis. Põhimõtteliselt ma võin vist öelda, et see polnud just selline film mida ma vaadata oleksin tahtnud. Pole just minu kapsaaeda teema, kuidas kotkas hiirel pead otsast tirib. Tean, see on elu, aga siiski? :/
Ja üleüldse, ma nii kuradi väga ootan, et homne päev lõpuks kätte jõuaks. Just see osa, mis hakkab peale kooli. Oo võib vist öelda, et homme hakkab see niii väga kaua oodatud vaheaeg ja pealegi on homme Liinužka sünnipäevale minek, et see vist tähendab mida? Ma ei tea, ja igaksjuhuks ei taha teada ka. :D
Ja üleüldse on praegu sehr gut ilm, et ma lähen vist naudin seda ja jooksen korraks Uuemõisa. Või siis hoopis istun akna peale ja hakkan Losti vaatama, JÄLLE! See on nagu sõltuvus mille vastu ei saa, tegelt ka! :D Kuigi tegelikult jooksma minemise variant tundub ahvatlevam, aga no mul pole häält, viimased väga mitu päeva. Äkki mul on lootust hääl kuidagi tagasi saada, kui ma paar päeva ei jookse ja ravin ennast hoopis? Kurat, ma ei tea. Raske valik. :/

Avenged Sevenfold - Afterlife !

When it rains..

2008-03-13T07:09:00.003+02:00

Üks järjekordne väga raske hommik. Võib vist öelda, et see on juba üsna tavaline viimaste nädalate jooksul. Ma lihtsalt ei saa üles. Mingu ma magama mis kell tahes, lihtsalt ei suuda ärgata. Sellest võib vist järeldada, et saabuv vaheaeg on kui taeva kingitus. :)
Just mõtlesin, et kuna ma täna juba hommikul siuke muhv olen, siis vist midagi muud paremat pole ka järgneva päeva jooksul oodata. Kujutan juba vaimusilmis ette, kuidas ma, istudes Vilta tunnis, unistan oma voodist ja magamisest (Vilta tunnis on see tavakas, eks. :) ). Ei, aga misasja. Sellesmõttes on kõik normal, et koolipäev on lausa kahe tunni võrra lüheb ja viienda tunni ajal on hoopis mingi filmi vaatamine. Ma tunnen vaheaja hõngu! ^^
Aga nüüd ma pean vist oma jäsemed kokku korjama ja alla minema. Kell on varsti nii kaugel, et üks õige koolijuts seab sammud koolimajapoole.

Luule!

2008-03-12T18:01:00.003+02:00

Kolasin nii muuseas netis ringi. Ühel hetkel leidsin ennast Doris Kareva luuletusi lugemast. Üldiselt pole ma eriline luuletustefänn, aga no need olid eriti head. Ja ma kohe kindlasti ei saa enne edasi õppida, kui ma pole ühte neist siia üles märkinud.

Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
("Üle kuristiku")

Palju õnne mulle

2008-01-06T16:39:00.000+02:00

Täna on sitaks hea päev. Ma sain lõpuks 18! Ja see ei ole mitte lihtne tunne, ütleks nii. Hommikul ärkasin üles, kurat kõik kondid olid valusad. Selline tunne oli, et kohe on vist minek ka. Aga no tegelt pole, sest ees ootab oojaa elu parim aasta. Ma olen selles päris kindel kohe.
Ükskord oli Teele sünnipäev. Ooo, kaks päeva peaaegu jutti pidasime seda. Teele maja on lihtsalt siukee party place, et ebareaalne lausa. Ööläbi sai laulda karaoket ntks. Muidugi ajani kui see katki tehti. Aga pole viga. Meil on sõbrad Erki ja Ints kes laksust selle veidi vindisena kokku liimisid nagu lego. Ja ma sain aru, et see vist töötab ka veel. Siuksed mehed lihtsalt.
Esimesel päeval jõudsin ma hommikul kell 6 koju. Sain ema käest mõnustalt pähe, et ma ööläbi ringi hulgun. Muidugi sealt koorus välja veel teisipäevane värk (see on see pidu, millest ma midagi ei mäleta). Ja lõpuks oligi nii, et ma olevat nii käest ära läinud - mul on tekkinud imelikud autodega sõbrad ja mingid joomingud on ja ööläbi jõlgun ringi (wtf, nagu ma enne ei jõlkunud?!) jne. Aga no seeselleks. Hommikul oli täitsa normal olla. Ma magasin mingisugune kella 2ni ja pm otse voodist istusin autorooli herr Luige kõrvale. Einoh, muidu oli kõik täitsa ok, va see, et jalg oli päris raske see päev.
Pärast teist Teele sünnipäeva oli mul ka sõidutund. :D Ja siis seal samas, rooli taga ma otsustasin, et ma mittekunagi ei sõida enam peale pidu autoga(seekord mul oli päris paha olla).
Vahepeal on olnud siin nüüd näiteks aastavahetus. Ma sellest eriti pikemalt rääkida ei tahaks, kui siis võib-olla mainiks paari teatud fakti, et pidu oli Anni juures ja ma olin päris purjus. Igast lollusi sai tehtud ja aasta tuli nii rajult, et mul on päris hirm, mis kurat saab toimuma ülejäänud aasta jooksul. Ebareaalne lausa. :D Ei, aga misasja. Pulli sai ja on mida mäletada aastavahetusest. Muide, ma ausõna nägin rakette ka ja karjusin kõigile ''Head uut aastat''. Ja proovige ainult keegi laulda ''Absoluutselt..'' ja ma löön teid. :)
Mingi päev peale seda käisime Krissu juures. Siuke vaikne tüdrukute õhtu oli. Vaatasime Beta House'i, sõime popcorni ja jäätist suures koguses ning rääkisime poisse taga nagu ikka (ja muidugi Teelet - Teele mis aastavehtusel tegid?). Mingi aeg liikusime Krissu juurest ära. Läksime Teele, Pätu ja Merilyga Hermannusesse. Tegime väikest teetsilli. Pärast läksime juba koju. Ülepärispikaaja jõudsin ma mingi 11 koju.
Reedel pidasin ma oma sünnipäeva. Einoh, ma ei tea. See oli päris hull. Kella mingisugusest neljast tulid juba tsikid siia. Aitasid mul salatit hakkida ja porgandeid puhastada. Mina samalajal jagelesin oma vanematega, et nad minema läheksid juba kodust ja käisin pesus. Mingiks ajaks sain ma ennast lõpuks korda ja vanemad kodust ära. Ema astus üksest välja sõnadega:''Ma jätsin sulle ühe shampuse ja rohkem te uksest välja ei astu, et alkoholi ostma minna. Ei tee siin mingit läbu. Ja kaerajaani ei tantsi ja ja doominot ka mitte!'' No ma ei tea. Sellise jutu peale läksid tsikid muidugi poodi. Tõid särgidvärgid ära. Alguses sõime ja tegime nägu, et ilus sünnipäev nagu vanasti (kõik laua ümber, söövad salatit ja torti ning teevad nalja). Ma sain igast huvitavaid asju sünnipäevaks. Näiteks vannipardi sain koos igast seepide ja kreemidega, kõrvarõngad sain ja veini sain. Võib-olla oli midagi veel, ma praegu ei mäleta. Hiljem läks asi juba lõbusaks. Erki ja Ints tulid mingi aeg. Ja siis juba keegi teine Indrek ja Mardikas ja Hannes ja veel igast keegi.:D Ausaltöeldes, ega ma sellest üksiksasjalikult rääkida ei viitsi. Võib-olla mainiks ära, et pärast kõike seda on mul köögis katki kukutud lill (Pätu tegi!Pätu tegi!) ja riidenagil on jalg alt ära. Normal.
Eile käisime Intsu juures. Päris naljakas oli. Kõik need samad jorsid, kes mu juures olid, olid ikka seal. Ja nad polnud pm koju jõudnudki. Kõik olid suht purjus ka. Ma arvasin, et ma olen päris palju näinud, aga no see mis seal toimus. No pole reaalne. Niukseid tüüpe pole olemas lihtsalt nagu need. Osad neist andsid lausa gei mõõdu välja täitsa. Kargasid seal üksteise otsas jne. Hullumaja.
Ausaltöeldes, ma istun praegu voodi peal, mõtlen ja vaatan O.C'd. Ma lihtsalt ei või uskuda, et homme on jälle koolipäev. See ei või olla reaalne. Vaheaeg läks lihtsalt nii kiirelt ja üldse. Pealegi on homme nii kuradi halb päev tegelikult - Ints läheb ju sõjaväkke jne. Jamaa! Aga olgu, mul seep käib.

Jõuluks kiilaks.

2007-12-26T09:31:00.000+02:00

Türaraiskputsmunn! Kell on vähem, kui üleüldse võimalik on ja ma olen üleval. No fine. Tegelikult olen ma ka asja pärast nii vara üleval. Nimelt ma koristasin eilseid jääke siin. Just pesin kõik klaasid ära ja värk. Ja oo mis ma avastasin. Kurat, ma võin pea anda, et eile olid kasutusel 3 viski- ja 1 õlleklaas. Okei, kaks viski oma pesin ma ära, aga kus kurat teised kaks on?? :D Guys?? Ükskõik kui palju ma ka ei otsiks, lihtsalt ei leia. Põhimõtteliselt sellest võib vist järeldada, et ega mul erilisi muljeid eilsest pole. No ma võin öelda, et mälu petab mind täna vägasitaks. Kohe vägaa sitaks raisk. Ja mul on täna üsna halb olla, niiet ega ma siin väga pikalt midagi kirjutada ei viitsi. Aaaa, ühe asja ma siiski mainiks ära. Türa Erki saab molli. Pohhui, et mu koer on üleni küünlarasva täis onju. Ei, okei. Aitab. Köögi Kata läheb koristama jälle! :)

Muide..Telekast käib praegu film ''Hüljes Andre''. Normal.

Jingle bell, jingle bell, jingle bell rock!

2007-12-22T19:08:00.000+02:00

Võtsin just suurest igavusest Kumakese ette. Seal oli üks nunnu talveristsõna. See on selline, et peab sõnu tähehunnikust otsima vms. Mulle räigelt meeldivad need sõnad mis seal on - advent, aisakell, jõulukingitus, jõulumees, jõulupidu, jõuluõhtu, jääauk, karvamüts, kingikott, kuusepuu, liumägi, lumehelves, lumemees, lumesõda, luuletus, päkapikk, saanisõit, suusad, tuisk, tuuleiil, uisud, õled. Mittemidagi erilist, aga no selline jõul! Lugesin neid. Lausa vihale ajab, et kurat meil lund maas pole ja arvatavasti ei tule ka. Või kui tuleb siis juulikuus-lumi-on-maas teema. Margine veits, sest seda päris jõulufiilingut ju ei tule. Aga seeselleks.
Käes on igati kaua oodatud vaheaeg! Mul oli neljapäeval selline pingelangus pärast kõike, et see oli jube lausa. Läksin Serli juurde ja pakkisin asjad kokku - ma kolisin taas koju tagasi, hehei! Ma võin öelda, et kui oktoobris läksin ma Serli juurde u ühe kilekotiga, siis tagasi tulin ma no u nii,et terve auto oli asju täis. Ei, normal. Seitsme paiku läksime Krissu juurde jõulukat pidama. Ma pikemalt sellest rääkima ei hakka, aga ütleme nii, et väga palju süüa + kell12 tehtud piparkoogid + palju jäätist meie kõigi peale + Eesti + sitaks palju nalja ja muidugi meie kingid, mis olid supersuper armsad. Sitaks armas jõuluõhtu oli see. :) Kusjuures, magama saime vist päris vara. Ja hommikul oli päris vara äratus, sest meid ootas ees ju 12ndate jõululõunaks valmistusmine. See tähendas seda, et me pidime laudu-toole-nõusid vedama ja muidu tõmblema seal ja väga palju. Lausa haige oli pärast lõunat 12ndate nägusid vaadata, kes nii muuseas vaatasid sellise pilguga, et "türa, nüüd teate, mis me eelmine aasta tundsime". Ei, aga muidu oli normal. Kõigest 4tundi koolis tõmblemist. Vahepeal muidugi käisin Herr Luigega sõitmas. Mu õnneks juhtus tal reedel päris hea tuju olema, sest ta tegi mulle nii räigelt tünga kogu aeg ja siis naeris mu üle. Ütleme nii, et ma olin nagu kloun autoroolis.
Õhtul passisin niisama. Sirle tuli mulle seltsi. Vaatasime telekat ja munesime väga räigelt. Ütleme nii, et mul puudus väga vähe, et igavusse lõplikult surra. Tegelt ka nagu.
Täna olin natuke tubli. Ärkasin hommikul päris vara. Käisin Tupsuga metsas jalutamas. See oli kuradi hea. Selline rahulik ja mõnna. Jalutad lihtsalt looduses. Ma mõtlesin, selle asemel, et hommikul 20 vee all üles ärgata, võiks käia metsas jalutamas ja ntks 7 minutit pesta. Ma säästaks nii räigelt maailma (kõik algab ikkagi iseendast!). Tulin koju, koristasin natuke. Ja ülejäänud päeva mängisin Age of Empires'it või mängisin klaverit (ma leidsin internetist igast huvitavaid noote). No nii räigelt huvitavat päeva pole ammu olnud. Ja ega nüüd parem pole. Nagu ma juba enne mainisin, ma hakkasin suurest igavusest ristsõnu lahendama. Ei, nice.
Ou, plaanid muutusid. Õhtu siiski võib vist natukenegi huvitavamaks kujuneda kui näiteks eilne õhtu. I like!

You think we're stupid, how dare you?

2007-12-18T21:04:00.000+02:00

Ausalt öeldes jõudsin ma just koju ja kell on miljon. See tähendab seda, et ma pean öösel näiteks füüsikat õppima ja mis ei ole väga tore. Peale selle avastasin ma, et oo homseks on vaja ''Kajakas'' läbi lugeda, mis ei ole ka just väga hea. Ühesõnaga, ma tulin siis nagu põhimõtteliselt kõige lahedamalt jõulupeolt..indeed. Algus oli jah vahva. Vaatasime, kuidas klassid olid ühtselt päris lahedaid asju välja mõelnud esitamiseks. Paraku läks meie oma mugavalt persse, mis tähendas siis seda, et järgnevate klasside esitusi oli lausa valus vaadata, sest isegi päkapikkude näidend tundus kuradi hea meie laulu kõrval. Aga no see selleks - we love christmas anyway. Üks aeg vajusime Merilyga ära, sest igav hakkas. Tegime linna vahel paar tiiru(loe:käisime lossika aia taga sente viskamas, kui edukas kummagi järgnev aasta on - tulemus oli päris hea). Rääkisime, rääkisime ja rääkisime nagu meil kombeks on. Arutasime igasuguste maailmaasjade üle, mis kõik meiega juhtuda võiks (J ja K ntks). Sitaks sai nalja ka nagu alati.
Koolipäevast võib-olla siis nii palju, et see ei olnud just mu lemmikute killast. Juba hommikul astusin ma vist väga vale jalaga voodist välja. Põhimõtteliselt läksin emaga päris normaalselt raksu. Järgnev pauk oli see, et vene keele töö läks no väga mujale. Ütleme nii, et ma ei leidnud eile eriti aega selle õppimiseks(veerandi lõpp u know!). Vaba tunni ajal käisime aitasime väikestel piparkooke teha. Ülejäänud koolipäev suht venis ja venis, põhimõtteliselt Anna Kareninat vaadates. Mata jäi vahele, kuna me käisime Jõululõunaks nõusid lugemas. Arvutasime päris mitu nõud, niiet reedel ootab meid räme orjamine. Niceee...

Mul on mingi räme mõtteauk praegu, niiet ma hakkan parem kiiremas korras füüsikat tuupima. Ehk jääb mõni tund une jaoks ka, see oleks päris viis.

*Killswitch Engage on väga minu teema täna

This is the new shit..

2007-12-16T18:27:00.000+02:00

Ma otsustasin ka siis lõpuks taaskord blogima hakata. Kuna ma päris kõigest ei viitsi kirjutada mis vahepeal toimunud on, siis ma põhimõtteliselt räägin ainult ntks reedest ja laupäevast. Oleks vist mõistlik.
Igatahes reedene päev möödus mul järelvastamisi tehes ja Herr Luigega sõites. Õhtuks olin päris väsinud ja läbi, niiet polnud eriti peo tuju ka. Meie veiniõhtust Kristi juures ei tulnud midagi välja, kuna õpetajad otsustasid seal prasdnikut pidada. Ega muud rohkem üle ei jäänudki kui tuli kas Kaheksasse minna või bussikas passida. Paraku kumbki variant eriti pinget ei pakkunud. Kutsusin nad (Krissu, Pätu, Teele ja Merily) hoopis enda juurde. Passisime mu saunas, kuulasime mussi ja rüüpasime kerget veini spritega. Vaatasime/kuulasime nagu ikka BW (see on juba üsna tavaline meie puhul). Hiljem liitus meiega ka Markku, keda polnud sajandeid näinud. Käisime, nagu traditsiooniks juba saanud on, Statoilis. Ja passisime jälle saunas Ahmedi (''I KILL YOUU!'') ja Poltergeisti vaadates. Ja muidugi ma ei saa mainamata jätta Pätu kõkutamist ja teiste naerust punaseid nägusid. See oli liiga räige.
Ja reede põhiteema - ma sain salvoka tagasi!!
Laupäeval käisime Krissu juures. Mingit sorti filmi õhtu oli. Vaatasime ''Home alone 2'' ja ''Dude, where's my car?''. Ma ei mäleta, aga ma vist olin ainuke, kes polnud viimast neist näinud.

Jesse: Dude, where's my car?
Chester: Where's your car, dude?
Jesse: DUDE, where's my car?
Chester: Where's your car, dude?
------
Jesse: Dude! You got a tattoo!
Chester: So do you, dude! Dude, what does my tattoo say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
Chester: "Dude!" What does mine say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
Chester: "Dude!" What does mine say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
Chester: "Dude!" What does mine say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
Chester: "Dude!" What does mine say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
Chester: "Dude!" What does mine say?
Jesse: "Sweet!" What about mine?
------
Jesse: Whoa! Dude, you're a dude!
------
Chester: Dude, you just touched Christie Boner's hoo-hoo.
Jesse: Shibby!
Chester: Low five.

Tra, no nii räige film lihtsalt.
Igatahes, filmiõhtu möödus tee ja väga rohke jäätisega. Hiljem läksime Merilyga linnatiirule. Tegime Haapsalule ringi peale(nagu see mingi raskus oleks).Põhimõtteliselt jalutasime poolteist tundi ja rääkisime-rääkisime-rääkisime. Ma avastasin, et öösiti on kuradi hea jalutada. Lihtsalt, fantasat. Muidugi, kui ei tule lihtsalt nii muuseas juurde mingi lohhid, kellel suust niikuinii midagi mõistliku ei tule. Kahjuks eile tulid ja see polnud eriti lahe. Poole kolmest kuskil jõudsin ma koju ja vaatasin Addamsite perekonda telekast. Lahee!
Täna käisin Andrei tunnis. Kuulsasin jälle, kuidas keegi janese ja põdra alla ajas. Ei, fun. Igatahes mul sai jutt otsa ja rohkem praegu ei oska. Niiet ma lähen ja saan targaks..noh õpin.

*Killswitch Engage - This is Absolution
*Schoolyard Heroes - Plastic Surgery Hall of Fame